Reisikiri: Taimaa ja Myanmar 6.01-29.01.2012

Taimaa ja Myanmar 6.01-29.01.2012

Marsruut Myanmaris: Yangon – Hlawga Park – Heho – Inle Lake – Kalawi – Mt. Popa – Bagan – Mt. Victoria – Bagan – Yangoon- Kyayto – Mueyungy – Yangoon (Shwedagon pagoda)

Osalejad: Hannes Pehlak, Riho Marja, Rene Ottesson, Uku Paal, Tarvo Valker

Kokku nägime Myanmaris 3 nädala jooksul 351 linnuliiki.

Pildivalik reisist

Vaata ka inglisekeelset kokkuvõtet!

Retke patroon: vend Vahindra (Karl Tõnisson, paljasjalgne Tõnisson)

Hoiatus! Järgneb vabas vormis täiesti toimetamata tekst, mis sisaldab bongarislängi, grammatika ja keelelisi vigu ning ei ole hea näide ilusast eesti keelest.

Kirja pannud: Riho ja Hannes

Retke eellugu

Idee Kagu-Aasiasse minna tuli 2011. aasta kevadel. Esialgu justnimelt ainult Kagu-Aasiasse. Otsustasime Rene, Tarvo ja Hannesega, et võime minna nii Malaisiasse, Indoneesiasse või Taimaale, sõltuvalt sellest, kuhu saame kõige odavamad lennupiletid.

2011. a. suve keskel õnnestus Hannesel pika otsimise peale lennupiletid ära osta marsruudil Riga – Tashkent – Bangkok Uzbekistan Airwaysiga. Esialgne plaan oli, et võtame kavva Taimaa parimad linnukohad Marguse, Uku, Lauri ja Heidi reisist 2006 aasta lõpust. Retke peamiseks eesmärgiks oli väga haruldaseks jäänud lusiknokk-rüdi vaatamine Taimaal Pak Ta Laes.

Kuna Taimaa kõrval asub Myanmar ning piletid olid meil Bangkokki, siis hakkasime vaagima ka võimalust Myanmari külastada. Myanmar jäi kaalukausile ka näiteks seepärast, et suur osa lusiknokk-rüdide populatsioonist talvitub justnimelt seal. Seega muutsime esialgset plaani, et oleme 2 nädalat Taimaal ja ühe nädala Myanmaris. Peale kiiret eeltööd otsustasime, et oleme pigem 2 nädalat Myanmaris ja nädala Taimaal. Lõplik otsus oli hoopis, et olemegi kogu retke Myanmaris, sest riigi kohta on suhteliselt vähe reisikirju ja seetõttu võib saada olulist ja uut infot mitmete kaitsealuste liikide kohta.

Lühidalt Myanmari riigi nimest. Ehkki Eesti koolides õpetatakse, et riigi nimi on Birma ning Myanmar on valitseva hunta võetud nimi, siis see pole päris korrektne. Riigi ajalooline nimi on olnud Myanmar. Riigi koloniseerisid inglased ja kuna neil oli raskusi sellise nime väljaütlemisega, hakati kasutama nime Burma. Kohalike jaoks on riik alati olnud Myanmar, lihtsalt räägitakse birma keelt. Ka eestikeelne ametlik nimi on Myanmari Liidu Vabariik (varasemalt ka Myanmari Liit).

6.01-7.01.2012 Tartu – Riia – Tashkent – Bangkok

Riho ja Hannes sõitsid Tartust Riiga bussiga. Seevastu Tarvo sõitis bussiga Haapsalust Tallinna, et sealt koos Renega Riiga sõita. Uku alustas reisi hoopis Helsinkist ja sõitis koguni Frankfurdi kaudu Bangkokki.

Riia – Tashkent lend sujus meil rahulikult. Lennul oli väga palju (üle viiekümne) Taisse puhkama sõitvaid eestlasi. Nii mõnigi eestlane pruukis ohtrasti odavat vägijooki, mida Riia lennuväljalt sai kaasa osta. Kõik Riia lennult tulnud inimesed, kes sõitsid edasi Bangkokki, eraldati Tashkendi lennujaamas väga väikesele alale kokku, kus istekohti kõigile ei jagunenud, WC-d olid umbes ning ka ainuke pood-kohvik oli kinni.

Tashkent asub Kesk-Aasias ja seetõttu valitseb kontinentaalne kliima, mida sai ka omal nahal tunnetada. Näiteks oli väljas miinus kümme kraadi külma, kuid kontinentaalse kliima puhul ei saanud arugi ning võis vabalt paljakäsi väljas olla. Nagu linnuretkele kohale, hakati juba Tashkendi lennuväljal Uzbekistani listi linde koguma. Ära nähti maina, künnivares, hallvares, harakas, kodutuvi, kaelus-turteltuvi ja kuldnokk.

Tashkendi- Bangkoki reis sujus samuti kenasti. Seevastu puhkama sõitvad eestlased olid ülemeelikus meeleolus ja manustasid kangemat kraami meelsasti edasi. Reisi lõppedes olid mõned meie kaasmaalased ikka päris purjus.

Bangkoki lennuväljas võttis viisa saamine ja muud riiki sisenemise toimingud väga kaua aega. Järjekorrad olid pikad ning oodata tuli kaua. Üks meie kaasmaalane oli ennast nii purju joonud, et teda ei tahetud üldse Taimaale lasta. Mees istus põrandal maas ka röökis saksa keeles „nicht-nicht“ ja see pidi tähendama seda, et ta oli ära kaotanud rahakoti. Tai piiriametnikud olid temaga tõsises hädas, kuna mees hakkas kergelt vastu. Siiski lahenes olukord normaalselt ning tagatipuks kulmineerus sellega, et see purupurjus eesti mees talutati juba enne meid riiki sisse…

Uku oli meil kokkulepitult vastas. Kuna tema oli Tais viibinud juba mitmeid tunde, siis lausa lennujaama territooriumilt otsis ta endale juba uue liferi!

Saime takso 700 tai bahti eest ning võtsime suuna lõunasse. Veidi pidime ööbimiskoha leidmiseks aega kulutama, kuid 1200 bahti eest saime ka öömaja. Voodid olid küll kõvad ja toad väga umbsed, kuid väsinud reisijale kõlbasid suurepäraselt.

8.01.2012 Bangkok- Yangon

Veidi enne kella 6 hommikul tegime retke Muang Boran kalatiikide äärde. Otsustasime minna jala ning retk õigesse kohta jõudmiseks võttis umbes 50 minutit. Teel tegime ka kerge eine. Ostsime suvaliselt kohast tänaval imehästi grillitud kana.

Retke alustuseks ja meeleolu loomiseks oli Muang Borani kalatiikide külastamine väga hea valik, kuna kalatiikide linnurohkus oli väga suur. Uku, kes meist ainukesena oli Taimaal käinud, oli asendamatu giidina. Ilma määrajasse vaatamata suutis ta määrata enamikke linde ning paljud tundis ka hääle järgi ära, sõltumata sellest, et viibisime täiesti teisel kontinendil ning suur hulk liike olid meile uued. Kokku olime kalatiikide ääres 3 tundi.

Tagasi hotelli sõitsime lahtises marsruuttaksos. Peatuse palumiseks tuli vajutada ühte nuppu, siis autojuht teadis, et keegi soovib maha minna. Imeodav kohalik transport… Seevastu hotellist lennujaama sõitmiseks võtsime tavalise takso. Me tahtsime küll suuremat masinat, kuid kuna tänavalt me midagi paremat ei saanud, siis otsustasime proovida kogu oma kottide ja kodinatega tavalisse taksosse mahtuda! Auto oli küll veidi suurem kui kesklassi autod, millega meil sõidetakse, kuid siiski väike. Tundus, et 5 valget meest suurte matkakottidega ei ole võimalik sinna mahutada. Need, kes nii arvasid – nad eksisid. Pakkimine võttis küll aega, kuid tagaistmele mahtusid 4 meest ja mitu reisikotti. Paar kotti panime „pagassi“ ning ühe andsime eesistuvale Hannesele. Sõit võttis lennujaama umbes 45 minutit ja seetõttu oli lõpupoole juba väga ebamugav olla, kuid kohale me jõudsime. Sõitsime Bangkoki rahvusvaheline lennujaamast ringiga mööda ja selle suurus pani suisa ahhetama oma mõõtmetelt. Wikipedia andmetel on see Aasias reisijate arvu poolest 6. kohal.

Lend Yangooni hilines 1,5 tundi. Kuna meil edasisõitu plaanitud ei olnud, siis probleeme seetõttu ei tekkinud. Lennujaamas oldi meil turismifirmast vastas. Nemad korraldasid meie retke Victoria mäele, mis oli meie reisi tähtsamaks kohaks.

Äsja Bangkokist Yangonis saabudes oli kontrast meeletu. Kui Bangkok on suurlinn, siis Yangon paistis esmapilgul suisa väikese linnana, sest kõrghooneid oli väga vähe.

Teel hotelli sõites käisime ühes kallis hotellis raha vahetamas. Kurss oli 1 dollar = 800 kyatti. Nii sai iga mees hoobilt miljonäriks…Eelistatud rahavahetuskupüür oli 100 dollarit. Sellel oli rahavahetusel kõvem kurss. Jälgida siiski tuli, et 100 dollariline poleks olnud CB seeriast. See tulenes selles, et CB seeriat on sealkandis võltsitud. Etteruttavalt võib öelda, et Yangoni rahavahetuse kurss jäigi meile parimaks. Hilisemalt saime vahetada 780 eest või veel madalama kursiga. Siiski kohtasime ühte prantslannat, kes väidetavalt olevat oma raha vahetanud kursiga 830.

Õhtust sõime ühes kohalike söögikohas. Uku meenutas, et Myanmari köök on justkui India köök, kuid vasaku käega valmistatud toit.. Õhtusöök polnud tõesti suurem asi. Seejärel läksime veel järgmisesse söögikohta, kuid ka selle toit polnud suurem asi. Õnneks kehtis see vaid esimese õhtu kohta ja kogu ülejäänud reisi saime toredast Myanmari köögist palju osa ning toiduga võis igati rahule jääda. Toidud polnud üldiselt vürtsikad ning vürtsid serveeriti eraldi ja igaüks sai endale neid eraldi juurde tõsta.

Bangkok, Muang Boran
Asian Koel
Eastern Jungle Crow
Common Sandpiper 1

Muang Boran kalatiigid
Indian Cormorant 1
Whiskered Tern 600
Black-winged Stilt 4
Wood Sandpiper 30
Red-necked Stint 30
Long-toed Stint 5
Pied Fantail 5
Plaintive Cuckoo 5
Spot-billed Duck 2
Cotton Pygmy Goose 35
Ruddy-breasted Crake 3
White-browed Crake 10
Barn Swallow 50
Red-rumped Swallow 20
Bronze-winged Jacana 5 *
Pheasant-tailed jacana 5
Sand Martin 50
Chinese Pond Heron 100
Little Grebe 50
Black Drongo 20
Himalayan Swiftlet
Oriental Reed Warbler 15 *
Little Cormorant 50
Plain Prinia 50
Yellow-vented Bulbul 4
Blue-tailed Bee-eater 2 *
Citrine Wagtail 10
Stonechat 10
White-throated Kingfisher 1
Little Egret 10
Moorhen 40
Brown Shrike 2
Long-tailed Shrike 2
Striated Grassbird 3
Yellow-bellied Prinia 10
Asian Golden Weaver 6 *
Common Kingfisher 1
Grey-headed Lapwing 14 *
Yellow Bittern 7
Greater Coucal 1
Purple Heron 2
Watercock 3 *
Cattle Egret 10
Little Ringed Plover 2
Yellow Wagtail ssp 10
Redshank 1 *
Osprey 1 *
Black-shouldered Kite 1
Great White Egret 2
Oriental Magpie Robin 1
Common Iora 1
Asian Pied Starling 1
Black-browed Reed Warbler 4 *

9.01.2012 Yangon – Hlawga park – Heho lennujaam – Nyaungshwe (Inle Lake)

Hommikul ärkasime kell 5 ning 5.30 sõitsime Yangoni külje all asuvasse Hlawga Parki. See oli väärt linnuvaatluskoht ning hommiku jooksul saime Myanmari liiginimekirja peaaegu 60 linnuliiki.

Teel lennujaama tegime korraliku lõunasöögi koos õlledega ning see maksis 23 dollarit (18 500 kyatti). Meid sõidutanud taksojuhile maksime poolepäevase sõidu eest 56 dollarit (45 000 kyatti). Kuna lühikese aja jooksul kulus päris suur hulk raha Myanmari kohta, siis tekkis väike ütlemine hinnasuhete ja kaasavõetud raha koguse üle. Meid kõiki kammitses eelinfo, mille järgi pidi kõik väga odav olema. Ka olime takso hinnast valesti aru saanud. Meie mõtlesime 45 dollarit, taksojuht soovis seevastu saada 45 000 kyatti. Pidime maksma.

Lend Hehosse sujus ilusti. Heho lennujaam oli võrreldav meie Ülenurme lennuväljaga. Ühtegi ühistranspordi võimalust ei olnud ning kohalikud taksojuhid moodustasid väga vennaliku kartelli. Alguses küsiti meilt 50 000 kyatti ning loobusime hoobilt. Kuna aga muud võimalust polnud edasiminekuks saada, tuli asuda hinnaläbirääkimistele. Suure kauplemise ja kätega vehkimise peale saime hinna 32 000 kyatti peale. Ega nii suurt summat me maksta ei tahtnud, kuid valikut meil ei olnud.

Inle Lake piirkonda sisenemise eest nõuti samuti tasu – 5 dollarit iga mehe kohta. Kuna meid loeti valesti üle, siis saime 5 dollarit allahindlust ning maksame ainult 20 dollarit. Meil oli taas kõik 5 meest ühes autos + suured seljakotid. Ju ei olnud kõiki näha…

Hotelli otsimine oli taas paras saaga. Meid viidi suht luksusliku hotelli juurde, kus pakuti kambapeale ühe toa hinnaks 50-70 dollarit. Sellele järgnes meil omavahel arutelu, et kas võtta või ei. Lõpuks otsustasime, et vaataks ka Lonely Planeti (LP) pakutavaid variante.

Kerge arvestus näitas, et kui ööbiksime pidevalt ainult kallites hotellides, siis oleks raha enne lõppu otsas. Peale väikest arutelu võtsime vastu otsuse, et sõidame niipalju kui võimalik ühistranspordiga ning ööbime kõige madalama hinnaga kohtades. Arutelu peapõhjus hindade üle seisnes selles, et Myanmari tuleb kogu raha sulas kaasa võtta, sest pangakaarti saab kasutada vaid paaris kallis hotellis. Lisaks tuleb turistil osa kulusid maksta dollarites osad jälle kyattides. Reisi alguses me ei saanudki aru, kas kokkulepitud summa oli dollarites või kyattides, mis lisas rahaasjus segadust. Nii tundus esimestel reisipäevadel, et meil võib kaasasolnud rahast puudu tulla, mis tekitas paar tõsist ja teravat arutelu kokkuhoiuteemadel. Hoidsime siiski kokkuvõtteks reisi esimesel poolel kulud kontrolli all ja lõpuks jäi raha ülegi. Ülejäänud reis sujus raha suhtes justkui iseenesest. Hoidsime madalat profiili: ööbisime nii odavates ööbimiskohtades kui võimalik, kasutasime niipalju kui võimalik kohalikku transporti ning võimalusel rentisime rattaid või käisime kogu päeva päris jala.

Hlawga pargis nähtud linnud

Arctic Warbler 2
Yellow-browed Warbler
Ashy Drongo
Spangled Drongo
Darter 10
Barn Swallow
Scarlet-backed Flowerpecker 2
Black-crested Bulbul
Greater Racket-tailed Drongo 1
Chestnut-headed Bee-eater
Olive-backed Sunbird
Black-winged Cuckooshrike 2
Black-naped Oriole 2
Common Iora
Asian Palm Swift
Common Tailorbird
Spotted Dove
Brown Shrike
Verditer Flycatcher 1
Greater Coucal 1
Racket-tailed Treepie 2
Chinese Pond Heron
Stripe-throated Bulbul
Little Green Bee-eater
Thick-billed Warbler 3
Red-vented Bulbul
Two-barred Warbler
White-throated Kingfisher 2
Asian Brown Flycather 1
Taiga Flycatcher
Asian Openbill 1000
Night Heron 200
Pied Wagtail ssp leucopsis
Red Junglefowl
Little Cormorant
Violet Cuckoo 1 female
Black-naped Monarch 1
White-rumped Shama 1
Coppersmith Barbet
Ruby-cheeked Sunbird 2
Shikra 2
Little Egret
Ashy Woodswallow
Woolly-necked Stork 3
Red-rumped Swallow
Lesser Whistling Duck 200
Ruddy-breasted Crake 1
Moorhen 3
Little Grebe 2
Cotton Pygmy Goose 15
Common Kingfisher 1
Forest Wagtail 2
Cattle Egret
Red-whiskered Bulbul

10.01.2012 Nyaungshwe ja Inle Lake

Öösel kires ööbimiskoha lähedal üks kukk ja veidi eemal ka mitmed tema liigikaaslased ning meie öörahu oli seetõttu tugevasti häiritud. Lisaks sellele haukusid pidevalt koerad. Seega korralikku und me ei saanud.

Kuna paadimehega oli kokkusaamine lepitud kella 7 hommikul, siis saime rahulikult ka hommikust süüa. Tüüpiline Myanmari hommikusöök oli piimaga lahustav kohvi, kuhu lisati mett. Söömiseks olid sellised pikad pontsikutaolised saiad, mida küpsetati suure koguse õliga. Paras energiapomm, mis äratas kenasti üles, kuid lõpuks hakkas selline hommikusöögi variant ära tüütama.

Hommikune linnuvaatlus Inle järvel oli väga tulemuslik ning lammitäksi (Jerdon’s Bushchat) nägime vahetult enne turule minekut ära. Inle järv on väga hea linnuala, kuid meid üllatas pigem see, et linnurohkus polnud üldse selline nagu olime reisikirjadest lugenud ja eeldanud. Sellest hoolimata tasub sinna minna, sest järvelt näeb hästi põõsastike liike ning veelinde. On ka võimalus, et me lihtsalt ei osanud õigesse kohta alguses sõita, kuna järv on suur.

Paadiga tegime kogu järvele tiiru peale. Lõunaosas viidi meid päris turistilõksu, kustkohast sai ka kodustele nänni osta ning lõunat süüa. Kogu liiklus Inle järve piirkonnas käis peamiselt paatidel. Järve lähedal asuvad külad olid tihedalt kanalite ja jõgede võrgustikega ühendatud ning paadiliiklus väga tihe.

Huvitav oli jälgida, kuidas koguti järve põhjamuda tomatite väetamiseks. Selleks õngitseti kahvataoliste asjadega järve põhjamuda ning see tõsteti otse paati! Mõned paadid, mida me nägime, olid mudast nii üle koormatud ning seetõttu oli tunne, et need lähevad kohe ümber ja kogu täiega põhja. Muda kogumine oli aga väga raske töö, arvestades seda, et järvel oli küll tuul, kuid päike kõrvetas ikkagi päev läbi. Seetõttu oli üllatav näha seda tööd tegemas ka ühte naist. Myanmar on siiski arengumaa ja vaevalt sellele keegi seal erilist tähelepanu seal pööras. Et toidulaud oleks kaetud, tuleb kõiki töid teha, hoolimata soost ja vanusest. Näiteks oli päris tavaline olukord, kus lapsed! oli rakendatud kiviraidel ja teeehitusel. Lapsed tagusid suurtest kivitahukatest killustikku ning laotasid seda sealsamas teeehituse tarbeks maha. Teeehitus oli Myanmaris väga aktuaalne ning järjest rohkem ehitati kohalikke teid (savi- ja kruusateed) ümber kõvakattega teedeks.

Pealelõunal jõudsime ööbimiskohta tagasi ning suundusime kohe jalgrattalaenutusse. Rataste hinnaks oli kauplesime 7000 ning nendega tegime ümbruskonnas väikese ööretke.

Inle järvel nähtud liigid
Tree Sparrow
Dusky Warbler 20
Brown-headed Gull 100
Common Kestrel
Striated Grassbird 10
Common Coot 200
Purple Swamphen 5
Tufted Duck 2
Stonechat 15
Black-browed Reed Warbler 5
Citrine Wagtail 5
Purple Heron 1
Wood Sandpiper 2
Ferrugineous Duck 40
Heuglin’s Gull 1
Garganey 5
Shoveler 1
Spot-billed Duck 4
Intermediate Egret 2
Jerdon’s Bushchat 1 male
House Swift 2
Grey Wagtail 10
Scaly-breasted Munia 20
Whiskered Tern 4
Black-shouldered Kite 5
White-vented Myna
Ruddy Shelduck 6
Black-winged Stilt 16
Black Drongo 30
Long-tailed Shrike 10

Õhtune linnuvaatlus Nyaungshwe ümbruses
Chestnut-tailed Starling 5
Lineated Barbet 5
Paddyfield Pipit 2
Collared Scops Owl 1
Grey-breasted Prinia 10
Asian Barred Owlet 6
Oriental Magpie Robin 2

11.01.2012 Nyaungshwe ümbrus ja sõit Kalawi

Hommikupoolikul tegime paaritunnise linnuvaatluse ratastega asula ümbruses. Hommikupoolikul läks Kalawi poole 2 rongi. 9.30 ja 10.45. Meie otsustasime 10.15 rongi kasuks. Ööbimiskoha majandaja soovitas meile minna rongijaama paar tundi varem. Miks, jäi arusaamatuks. Leidsime kohaliku transpordi ning sõitsime lahtises autokastis rongijaama. Eneselegi üllatuseks jõudsime me just parajal ajal, et saada veel piletid 9.30 rongile, ehkki me ei lootnudki sellele rongile minna.

Sõit Kalawi kestis umbes 4 h. Rong sõitis väga aeglase kiirusega (ca 30 km/h) ja seetõttu õnnestus rongiaknastki uusi liike saada. Meie sõitsime esimeses klassis. Vahe teise klassiga tundus olevat see, et inimesi oli lihtsalt vähem vagunis. Ehk oli mingi istmete vahe ka, kuid see polnud jooksvalt kahte sõiduklassi võrreldes arusaadav. Tee peal kinnitasime keha õlu, kuivatatud kala ja kuivatatud krabidega. Paras eksootika olid hiired rongis, kes jooksid aeg ajalt pinkide vahel ringi. Rong kõikus terve sõidu vältel ning tema ehitusaasta on ilmselt väga kauges minevikus.

Kalawis läksime kõige odavamasse LP pakutud ööbimiskohta. Seekord ei tulnud pettuda ning saime 3 tuba hinnaga 18 dollarit öö ja seda 5 mehe kohta! Euroopas ei saa tihtilugu ühe inimese kohta alla 50 dollari öö. Koht iseenesest oli õdus ning ööbimiskoha juhataja väga abivalmis. Asjad sisse seadnud, tegime hilise lõuna ning kuni pimedani vaatasime Kalawi ümbruses linde.

Õhtusöögiks proovisime banaanipannkooke, mida tegi üks hindu. Pannkookide valmistamine oli paras tseremoonia ning hindu kuulas ise samal ajal mingit india popmuusikat. Seetõttu ristis Uku mehe pannkoogi DJ-ks. Videot mehest ja lühiklippe reisist saab näha siit (reisivideo!).

Esimest korda reisi jooksul õnnestus minna ka internetti (1 h = 500 kyatti). Myanmaris on internet siiani paras haruldus. Vaid 0,8 % inimestest kasutab internetti. Neti kiirus oli väga madal nii kirjade lugemine kui ka nende saatmine võttis alati meie standardeid arvestades ääretult kaua aega.

Kuna Hannes sai 1000 liiki maailmas täis, siis õhtul oli pidulikult laual viskipudel. 1000 liik oli samuti tähelepanuväärne – indohiina õgija (Lanius collurioides, Burmese Shrike). Muide, Myanmari viski oli üllatavalt hea ja maheda maitsega ning seda tasus ka Eestisse kingitusena tuua.

Hommikune linnuvaatlus Nyaungshwe ümbruses
Oriental Turtle Dove
Olive-backed Pipit
Crested Bunting 3
Burmese Shrike 2
Black-capped Kingfisher 1
Blue Rock Thrush 1
Plain Prinia

Õhtune linnuvaatlus Kalawi ümbruses
Russet Sparrow 20
Black-headed Greenfinch 30
Grey Bushchat
Yellow-eyed Babbler 2 ssp. sinense
White-browed Scimitar Babbler 2 ssp. nuchalis
Long-tailed Minivet 2
Black-breasted Thrush 3
Grey Tit 1
Eastern Jungle Crow h

12.01.2012 Kalaw ja Yay Ayekan Forest Reserve

Päevamoona (toit + vesi) olime eilsel õhtul kaasa ostnud, sest sellel päeval plaanisime kogu valge aja väljas olla. Ärkasime kell 5 ning ööbimiskohast lahkusime kell 5.30. Plaan oli, et võtame linnast takso ja laseme ennast Yay Ayekani ära viia. Päeva tahtsime olla Yay Ayekanis ning sealt iseseisvalt tagasi linna jalutada. Jama oli aga selles, et kogu linn magas ning polnud mingit võimalust transporti saada. Seetõttu saime teha isegi kiire hommikusöögi (taaskord meega kohvi ja pontsikud). Peale hommikusööki jahtisime veel taksosid, kuid ikkagi tulutult.

Kui hakkas päris valgeks minema, siis viimaks saime endale sõiduvahendi. Uku istus juhi kõrvale ja meie auto kasti. Ütlesime sohvrile, et tahame sõita Yee-Yaa-sse ning sõit algas. Mingi hetk arvas Hannes GPS-i järgi, et me liigume justkui vales suunas. Kuna kastis olnud kohalik ütles, et liigume õiges suunas, siis jätkasime retke. Sõitsime veel oma kümmekond minutit ning siis oli selgus käes, et põrutame täiesti vales suunas. Järgnes veidi seletamist ning pöörasime otsa ringi ja sõitsime ööbimiskohta tagasi. Arusaamatus seisnes ilmselt selles, et meie tahtsime tegelikult Yayekani minna, kuid meid sõidutati Yee- Yaa-sse! Mingi taoline ebakõla ilmselt oli. Kohalikud nimed olid rasked ja seetõttu oli palju seletamist, et alati õigesse kohta saada.

Uku oli igatahes väga närvis ja muudkui korrutas, et „meil ei lähe kunagi linnuretkedel midagi viltu ja selliseid asju ei tohi juhtuda parimal birdingu ajal“. Siiski organiseeris ööbimiskoha juhataja meile uue auto ning seekord viidi meid õigesse kohta Yayekani veehoidla äärde.

Metsas jalutasime edasi-tagasi erinevatel kõrgustel ja biotoopides. Linnurohkus oli suur. Myanmari liiginimekiri sai kõva lisa ning päeva lõpuks ületasime 150 liigi piiri. Kuna päeva toit ja vesi oli kaasas, siis tegime paar toidupausi ning nii olimegi seal õhtuni välja. Viimases valguses jalutasime ööbimiskohta tagasi.

Metsas oli ka huvitav jälgida poolmetsikuid lehmi, kes meid aeg ajalt uudistamas käisid. Need lasid mööda järske mäekülgi päris osavalt üles-alla. Keegi polnud varem midagi nii veidrat näinud, kuidas poolmetsik lehm väga järsust nõlvast alla tuhiseb või siis metsa põgeneb!

Tagasi hotelli jõudes sebisime transpordi Popa mäele (Mt. Popa). Kokku läks see 150 000 kyatti. Seejärel tegime õhtusöögi. Supp ja õlu maitsesid imehästi peale sellist pikka päeva.

Kalaw Reserved Forest
Black Bulbul 50
Blue-bearded Bee-eater 1 at nest
Dark-backed Sibia 10 ssp. castanoptera
Great Barbet 5
Grey-headed Canary Flycatcher 10
Bronzed Drongo
Black-throated Tit 4 ssp pulchellus
Chestnut-flanked White-eye 10
Grey-chinned Minivet 5
Oriental Honey Buzzard 1
Martens Warbler 1
Daurian Redstart 1
Flavescent Bulbul 5
Greater Flameback 1
Japanese White-eye 10
White-throated Fantail 2
Speckled Piculet 1
Scarlet Minivet 5
Velvet-fronted Nuthatch 10
Grey-cheeked Fulvetta 5
Maroon Oriole 10
Bar-winged Flycatcher Shrike 1
Fulvous-breasted Woodpecker 1
Yellow-cheeked Tit 5
Silver-eared Mesia 10 ssp. galbana
Orange-bellied Leafbird 5
White-crowned Forktail 3
Mountain Bulbul 10
White-browed Laughingtrush 5
Sparrowhawk 3
Blue Whistling Thrush 1
Grey Sibia 5
Ashy Bulbul 10
Grey-capped Pygmy Woodpecker 1
Eastern Crowned Warbler 1
Chestnut Bunting 1

13.01.2012 Kalaw, Thazi, sõit Popa mäele

Ärkasime kell 5.30, tegime kiire hommikusöögi ning alustasime retke mäele, kus olime Kalaw esimesel õhtul linnuvaatluse teinud.

Hotelli eest maksimegi kokku kahe öö eest kokku 36 dollarit (5 mehe peale)! Popa mäele algas sõit kell 10.30 ning see kestis umbes kella 21-ni õhtul. Päev oli vägagi sündmusterohke. Teel tegime mitmeid linnuvaatluspeatusi. Neist olulisema Thazi reservuaari juures.

Küllaltki sõidu alguses läks autol varurehvi hoidev isetehtud ja kokkukeevitatud süsteem rikki. Parandada seda kohapeal ei õnnestunud ja selle tulemusena pidime varurehvi ka autosse tõstma. Ruumi jäi veidi vähemaks, kuid saime siiski hakkama. Mingi hetk hakkas auto taas jumpsima. Autojuht keeras kuhugi sisse ja hakkas omapead autot uurima, et mis sellel võiks viga olla. Esialgu me ei reageerinud ja tegime endale ühed õlled. Kuna aga autojuht ikka jantis autoga ning sohvrist me muidugi aru ei saanud, siis tehnikataibuga eestlased pakkusid välja, et ehk võiks küünlaid puhastada. Keerasimegi küünlad maha ja hakkasime neid puhastama. Nagu imeväel saimegi auto tööle ja õnneks autoga enam vahejuhtumeid ei tulnud. Seevastu ootas meid ees paras hotellisaaga.

Nagu juba öeldud, siis kohale jõudsime Popa mäele kella 21 ringis. Esimesse öömajja meid ei lastud, sest väidetavalt puudus neil litsents välismaalasi vastu võtta. Kauplesime, mis me kauplesime, kuid tulutult. Siis läksime teise hotelli, kuid see oli jällegi meie jaoks liiga kallis. Kolmandasse me enam ei läinudki, sest teadsime kui kallis see on. Seetõttu pöörasime otsa ringi ja sõitsime veidi tagasi Popa külla. Seal küsisime kehakeeles kohalike käest ööbimisvõimalusi. Kõik laiutasid käsi. Keegi enda poole ka ei tahtnud või ei julgenud võtta. Tülitasime mitmeid inimesi, kuid ikka tulutult. Viimaks hakkas kohalike joobnud noorte suust üksikute sõnadena kostma koodsõna ”monastery”. Nii tuligi üks kohalik meile teejuhiks kaasa ning meid viidi küla lähedal asuvasse kloostrisse, kus meile anti eraldi ruumid. Lisaks oli sees täitsa külma veega dušš ning WC. See oli päris hea leid, sest muidu oleks pidanud päris metsas ööbima.

Uku, Hannes ja Rene leidsid endas veel jõudu ja tegid lühikese ööretke.

Kalawi ümbrus hommikul
Brown Prinia 10
Eurasian Jay 2
Wryneck 1
Tickell’s Leaf Warbler 1
Eastern Jungle Crow 1
Slender-billed Oriole 5
Chestnut-capped Babbler 5 ssp intermedia
Rufous-fronted Babbler 2
Rufous-bellied Niltava 1
Yellow-eyed Babbler 5
Asian Barred Owlet 1
White-browed Scimitar Babbler 10
Daurian Redstart 1
Oriental Honey Buzzard 2
White-browed Laughingtrush 5

Thazi reservoir
Pheasant-tailed Jacana 10
Pintail Snipe 2
Grey-headed Lapwing 18
Little Ringed Plover 18
Glossy Ibis 48
Common Snipe 1
Grey Heron 9
Yellow Wagtail 10
Ferrugineous Duck 2
Garganey 14
Great White Egret 8
Little Egret 20
Night Heron 40
Little Cormorant 30
Common Coot 1300
Lesser Whistling Duck 175
Shoveler 12
Wood Sandpiper 10
Common Kingfisher 1
Purple Heron 1
Little Grebe 5
Chinese Pond Heron 30

14.01.2012 Popa mägi, sõit Bagani

Äratus taas kell 5 hommikul ning liikuma hakkasime 5.30. Retk mäkke üles kulges esimesed 30 minutit päris pimedas. Mööda kitsast rada pressisime ennast üles. Olles veidi üle tunni marssinud, leidsime hea avatud vaatega koha, kus tegime ka esimese linnuvaatluse. Kogu hommikupoolik oligi erinevatel kõrgustel linnuvaatlemine ning tagasi kloostrisse jõudsime keskpäeval.

Ööbimise eest paluti meil teha annetus – 50 dollarit. Meid saatis kloostrist Popa külla üks kohalik mees, kes oskas natukene inglise keelt. Rikutud eestlased arvasid, et ta võis vabalt ka nuhk olla. Samas mine võta kinni, tema nimi oli isegi näiteks Lonely Planetis kirjas. Ta oli endine õpetaja ja kohe vägisi pressis giiditeenust meile peale. Mees tuli meiega koos isegi lõunat sööma ja õlut jooma ning koguni tahtis meiega Baganisse kaasa sõita! Siis pidime küll resoluutse otsuse vastu võtma ja mehele otse näkku ütlema, et aitab, saame Baganisse ka ilma temata.

Peale lõunat proovisime leida edasisõiduvõimalusi Baganisse. Ühistranspordi kohta tuli suhteliselt ebamääraseid vastuseid ning meile tundus, et mingi buss küll sõidab, kuid seda alles õhtul. Seega ainukeseks võimaluseks jäi taas beetliuimas kohalikelt auto rentida. Pikema kauplemise peale saime suht mõistliku hinnaga taas nn. kastiga auto, kus üks mees mahtus juhi juurde kabiini ja ülejäänud paigutati lahtisesse kasti.

Ööbimiskoha saime seekord kergelt. Viiese toa hind oli 25 dollarit öö 5 mehe peale. Kuna ööbimiskoht oli jõele päris lähedal, siis seetõttu saime teha ka linnuvaatluse viimases valguses otse jõe ääres ja kuulsate Bagani templite vahel.

Väga pikalt üritasime kätte saada meie giidi Victoria mäele. Meil oli kokkulepe, et me helistame talle kui me Baganisse jõuame. Seda me ka tegime, kuid alguses päris tulutult. Õnneks paari tunniga asi laabus ning viimaks kohtusime ka giidiga (Kothet-i nimeline) ning leppisime üksikasjalikult kokku järgneva päeva väljasõidu.

Popa mägi:
Little Pied Flycatcher 1
Puff-throated Babbler 6 ssp. hilarum
Pin-striped Tit Babbler 10
Lesser-necklaced Laughingtrush 40
Blue-throated Barbet 10
Plain Flowerpecker 2
Red-billed Blue Magpie 6
Siberian Blue Robin 1
Little Bunting 10
Yellow-streaked Warbler 1
Grey-chinned Minivet 1
Streak-eared Bulbul
Oriental White-eye 5
Black-crested Bulbul
Long-tailed Minivet 10
Coppersmith Barbet 2
Little Green Bee-eater 2
White-browed Scimitar Babbler 10
Bar-winged Flycatcher Shrike 1
Grey-backed Shrike 1
Japanese White-eye 10
Chestnut-flanked White-eye 10
Daurian Redstart 2
Red Junglefowl 1 h
Olive-backed Pipit 30
Slender-billed Oriole 2
Ashy Drongo
Greater Racket-tailed Drongo 1
Racket-tailed Treepie 1

15.01.2012 sõit Victoria mäele

Sõitma hakkasime hommikul kell 6. Kell 7 sõime hommikust ning ostsime paraja portsu toitu kaasa, sest kohapealt polevat midagi saada või on toit oluliselt kallim. Juba teel tekkis esimese autoga (Uku, Rene ja Hannes) mingi tehniline tõrge. Kogu Victoria mäe perioodil jukerdas see auto omajagu ning pidevalt pidime peatuma, et mootorit jahutada. Sõit oli päris väsitav, sest teed olid ülikehvad ning tolmused. Lisaks ei olnud teisel autol (Riho, Tarvo) küljeklaasi ja seepärast oli kogu auto terve sõidu vältel pakult tolmu ja lahtist liiva täis. Päeva keskmine kiirus ca 10 km/h.

Ööbimiskoht, kuhu jõudsime, oli igati tipp-topp. Päeval küll elektrit ei olnud, kuid õhtul pandi generaator üürgama ning sai rahulikult elektrit kasutada. Lisaks oli küsimise peale isegi soe vesi olemas! Õhtuti ja öösiti oli ööbimiskohas päris jahe (nullilähedane temperatuur), kuid tekke oli palju ning seetõttu midagi hullu ei olnud.

Kuna kohale jõudsime viimases valguses, siis läksime veel väikesele jalutuskäigule ümbruskonda. Järsku jooksis giid meile järgi! Me ei tohtivat üksi jalutada, sest Chin osariigis olevat see liiga ohtlik. Igal kohalikul mehel pidavat mäel jalutades relv kaasas olema! Meie seda juttu muidugi ei uskunud. Pigem tegi giide ärevaks see, et Chin osariik on siiani ses suhtes suletud, et niisama omapead sinna minna ei ole lubatud. Kõik turistid peavad seal liikuma giididega. Ka meie ajasime Chin osariiki minekuks eriload välja. See seisneski selles, et me saime kaks autot ja 2 giidi. Me ei võtnud sellist riski, et oleks hakanud omapead ja ilma giidita sinna sõitma ja seetõttu maksime. Senini on Chin osariiki külastanud keskmiselt ainult mõnisada turisti aastas, kuid nüüdseks on nende arv on kiiresti suurenemas. Ka meie nägime igapäevaselt Victoria mäel mitmeid turistide gruppe jeepidega üles-alla sõitmas. Teine giid, kes meil kaasas oli jättis veidi kahtlasema mulje. Tal oli küll binokkel, kuid linde ta ei tundnud. Me kahtlustasime, et võib olla nuhk. Nii hakkasimegi teda omavahel „nuhiks“ kutsuma. Loodame, et mehele sellega asjatult liiga ei tee…

16.01.2012 Victoria mägi

Ärkasime juba 4.20 ning hommikusööki pakuti meile 4.30, et olla kell 5 stardivalmis. Väljasõit toimus aga alles 5.30 ja nii passisimegi 30 minuti päris niisama. Mingi ebakõla giidi ja meie vahel.

Uku vana rangerina otsustas lahtises auto kastis sõita, et paremini sorre näha. Ses suhtes see ennast ka õigustas, sest nad nägid ära ühe sorriliigi, keda teisest autost ei nähtud. Teisele autole oli küljeklaasi ette kile pandud. Sellest oli suur abi, sest hommik oli parajalt jahe ja nii ei puhunud külm mägiõhk sisse. Üldiselt olidki ööd ja hommikud päris jahedad Victoria mäel, kuid tavalised joped ajasid asja ära.

Linnupäev kestis kokku 5.30 – 19.45. Käisime erinevatel kõrgustel ning saime väga kõva linnunimestiku. Kui pimedaks läks, siis käisime ööbimiskoha lähedal ka ööhääli kuulamas. Igal juhul tasus hinna poolest kallis Victoria mäe retk ette võtta, sest see andis selliseid liike, mida mujalt on väga raske saada. Lisaks ka huvitav kogemus vaadata linde piirkonnas, kuhu niisama minna ei saa ja piirkonna külastuseks oli luba vaja. Kohalik elu-olu oli väga ehe ning turistidest rikkumata.

Üldinfona võib lisada, et Natmataung Rahvuspark loodi 1994. aastal. Selle kogupindala on 722 ruutkilomeetrit ning seal asub ka Lääne-Myanmari kõrgeim mägi Victoria (Mount Victoria, kõrgus 3054 m). Linde vaadatakse seal peamiselt teede ümbruses (üks peatee ja mõned haruteed ning metsarajad). Olenevalt päevast tehakse linnuvaatlusi erinevatel kõrgustel, sest kooslused muutuvad elupaikadest lähtuvalt. Peamised elupaigad Victoria mäel on igihaljad metsad, männimetsad ja segametsad, bambus ning sekundaarne suktsessioon.

Mt. Victoria 2250-2700 m
Grey Nightjar 1
Chestnut-bellied Rock Thrush 1
Ashy Woodpigeon 10
Hume’s Treecreeper 2
Stripe-throated Yuhina 15
Whiskered Yuhina 10
Bar-throated Minla 30
Black-eared Shrike Babbler 1
Darjeeling Woodpecker 5
Himalayan Bluetail 4
Rufous-winged Fulvetta 20
Green-tailed Sunbird 10
Buff-barred Warbler 40
Ashy-throated Warbler 10
White-tailed Nuthatch 5
Yellow-browed Tit 10
Collared Owlet 2 (h)
Fire-tailed Sunbird 10
White-browed Fulvetta 20
Red-tailed Minla 6
White-browed Nuthatch 10
Green Shrike Babbler 1
Assam Laughingthrush 20
Brown-capped Laughingthrush 10
Streak-throated Barwing 5
Chestnut-vented Nuthatch 2
Rufous-bellied Woodpecker 2
Blue-winged Siva 5
Streak-breasted Scimitar Babbler 1
Fire-breasted Flowerpecker 1
Black Eagle 1
Burmese Tit 5
Snowy-browed Flycatcher 1
Grey-sided Thrush 15
Blue-fronted Redstart 1
Hodgson’s Frogmouth 1 h
Savanna Nightjar 1
Golden-throated Barbet 5
Mountain Scops Owl 1 h
Asian House Martin 10
Striated Bulbul 30
Slaty-backed Flycatcher 1
Great Barbet 5
Dark-backed Sibia 20
Olive-backed Pipit 10
Long-tailed Minivet 1
Slender-billed Oriole 1
Yellow-cheeked Tit 1
Grey Bushchat 5
Ashy Drongo 5
Accipiter sp 1
White-browed Scimitar Babbler 2 ssp mearsi

17.01.2012 Victoria mägi

Ärkasime kell 4.45 ning hommikusööki saime kell 5. Peale seda sõitsime välja ning linnuvaatlus kestis see päev kuni kella 17.00-ni. Sellest päevast ei tulnudki märkimisväärseid tähelepanekuid. Lõunaks tegime endale kiirnuudleid – tüüpiline lõunasöök mäel kogu perioodi vältel.

Ainuke põnev asi peale lindude, mida me nägime, oli chini inimeste „altar“. Altari juures oli värskelt olnud lõkkease ning selle lähedusse oli tehtud raam, kuhu oli jäetud süüa: riisi ja liha ning mingid mägikitse sarved. Chin inimesi elab nii Indias (2,5 miljonit), Myanmaris (1,5 miljonit) ja Bangladeshis. Valdavateks religioonideks on animism, kristlus (brittide koloniaalperioodist) ja budism. Suure tõenäosusega oli see animistlik altar. Chin inimesed räägivad kukish-i keelt mis kuulub tiibet-birma keelkonda. Põnevad olid ka naiste näomaalingud, keda mäel kohtasime. Otse näole! oli tehtud tätoveeringud. Kellel oli näol pikitriibud, ristitriibud või muu geomeetriline maaling. Erinevad geomeetrilised maalingud olid tingitud sellest, kuhu külasse (kogukonda) naine kuulus. Samas nende tätoveeringute tegemine peaks ametlikult olema keelatud.

Mt. Victoria approx 2000 m
Black-bibbed Tit 8
Yellow-bellied Flowerpecker 4
Common Rosefinch 3
Eye-browed Thrush 10
Bar-tailed Treecreeper 8
Chinese Babax 4
Black-throated Prinia 1
Chin Hills Wren Babbler 1
Large Hawk Cuckoo 1
Green-backed Tit
Maroon Oriole 2
Spangled Drongo 2
Flavescent Bulbul
Little Bunting 20

18.01.2012 Victoria mägi

Ärkasime kell 5.15 ning hommikusööki saime kell 5.30. Peale seda sõitsime välja ning linnuvaatlus kestis see päev kuni kella 16.00-ni. Sõitsime mäkke ning hakkasime päikesetõusu ootama. Päeva parimaks liigiks oli päris pisike jõgi-värbpistrik (Collared Falcon), kelle leidis Rene. Tegemist oli tõesti pisikese elukaga ja meil oli tõsiselt õnne, et Rene selle võrast üldse üles leidis.

Tagasi ööbimiskohta jõudes hakkasime asju pakkima. Õhtusöögi ajal küsis hotellimees, et mis kell me järgneval päeval õhtusööki tahame. Me vastasime, et ei tahagi, sest me lahkume järgneval päeval. Siis sekkus vestlusesse giid Kothet ja ütles, et me ei lahku järgneval päeval. Meile oli see paras üllatus, sest meie olime aru saanud, et meie Victoria mäe retk on läbi. Lisapäev kulus meie ikkagi ära. Hea, et me ei olnud lennupileteid valmis ostnud ja seetõttu saime rahulikult veel üheks päevaks sinna jääda. Arusaamatus jäi siiski, et kustkohast see lisapäev tuli või miks me giidist/turismifirmast taas valesti aru saime.

Mt.Victoria 1800 – 2400 masl
Greater Yellownape 1
Grey Treepie 5
Crested Finchbill 40
Rusty-fronted Barwing 5
Large Niltava 1
Mrs. Gould’s Sunbird 2
Stripe-breasted Woodpecker 2
Golden Babbler 20
Grey-hooded Warbler 2
Black-faced Bunting 1
Spotted Forktail 2
Red-faced Liocichla 5
Collared Falconet 2
Green-billed Malkoha 1
Yellow-billed Blue Magpie 1
Yellow-bellied Warbler 1
Rusty-capped Fulvetta 50
Bay Woodpecker 2
Spotted Wren Babbler 1 s
Blue-winged Laughingtrush 1
Hill Myna 40
Large Hawk Cuckoo 1
Slaty-backed Flycatcher 20
Chestnut-flanked White-eye 10
Silver-eared Mesia 5
Grey-chinned Minivet 1
Great Barbet – a flock of 25!
Spangled Drongo – a flock of 12

19.01.2012 Victoria mägi

Välja sõitsime hommikul kell 6.30 ning linnuvaatlus kestis kuni 17.30-ni. Hommikupoole vaatasime linde mäel, kuid ennelõunal käisime ära ka Kanpetletis. See on küla, mis asus meie ööbimiskoha lähedal. Külavahel nägime taas erinevaid näomaalingutega naisi. Üldiselt paistsid chin inimesed Kanpetletis väga töökad. Niisama ei passitud ja igaüks tegeles millegagi. Kuidas sa seal kolkas muidu ikka hinge sees hoiad.

Pealelõunal läksime nn „frogmouth-i“ rajale, mida külastasime juba esimesel õhtul. Victoria mäel jäi päris palju silma kohalikke kas püssidega või kadadega, millega linde tapeti. Kadade jaoks kasutati umbes 2 cm läbimõõduga kuule, mis võisid olla kautshukist. Kuna kohalikke, kellel oli püss või kada, nägime me igapäevaselt, siis kindlasti jätavad nad oma mõju kohalike liikide populatsioonile. Suur osa suurtest lindudest (sarvlinnud, harakad, järanokad) ja loomadest on ilmselt tapetud suure küttimiskoormuse tõttu. Seepärast suurte lindude (kanade, järanokkade jne) nägemine on puhas vedamine.

Esimese auto termostaat läks päris rikki ja meile lubati järgmise päeva väljasõiduks kahte varianti. Esiteks lubati Kanpetletist varuauto saada. Teise variandina pakuti välja, et nad teevad ise selle termostaadi korda!

Mt. Victoria 1700-2200 masl
Himalayan Griffon 2
Yellow-bellied Fantail 1
Fork-tailed Swift 2
Besra 1
Brownish-flanked Bush Warbler 1
Grey-winged Blackbird 3
Striped Laughingthrush 1 (h)
Chin Hills Wren Babbler 1
Blue-winged Laughingthrush 3
Bay Woodpecker 1
White-throated Fantail 2

A forest few km west from Saw 21.11918 94.22659
Grey-headed Woodpecker 2
White-crested Laughingthrush 2
Crested Serpent Eagle 1
Blue-throated Flycatcher 1
Brown-cheeked Fulvetta 5 ssp. phayrei
Black-hooded Oriole 3
Alexandrine parakeet 10
Grey-headed Parakeet 5
Pin-striped Tit Babbler 2
Rufous Treepie 2
Greater Flameback 1

20.01.2012 Victoria mägi ja sõit Baganisse

Ärasõit Victoria mäelt oli hommikul kell 5.15. Peale tunnist sõitu jäi esimene auto meist maha ning Uku istus varuautosse.

Tee peal tegime mitmeid linnuvaatluspeatusi, kuid endeemset ruskharakat me ei leidnud. Veidi enne Baganit käisime giidi juhatusel india kõnnupistrikku otsimas, kuid tulutult. Riho sai Old Bagani templite vahel 1000. linnuliiki täis. 1000. linnuliik oli puna-turteltuvi (Red-collared Dove, Streptopelia tranquebarica).

Baganisse kohale jõudsime kell 17.15. Vanasse ööbimiskohta me ei saanud, sest kõik kohad olid täis. Bagan oli üldse kogu reisi kõige „turistikam“ linn. Yangonis oli kindlasti rohkem turiste, kuid suures linnas ei pannud neid linnapildis eriti tähele. Seevastu Baganis nägi kogu aeg turiste. Kes sõitis rattaga, kes tegi pilte või istus restoranis. Meie tegime tsivilisatsiooni tagasi saabumise puhul endale kuningliku õhtusöögi (32100 kyatti).

Teel Baganisse nägime kohalike joomiskultuuri. Kohalikud mehed ostsid 350ml kohaliku viski ja segasid selle 1:1 kohaliku õllega. Kujutasime ette, kui kange see võiks olla ja mis neid mehi järgmisel hommikul küll võiks ees oodata. Olgu etteruttavalt öeldud, et viimasel õhtul enne ärasõitu maitsesime ka meie sellist kokteili. Polnud suurem asi! Õlu või viski ilma segamata olid palju paremad.

Ööbimiskoht, mille me saime polnud kahjuks suurem asi. Keegi meist ei mäletanud, et oleksime nii kasinates tingimustes ööbinud ükskõik kus maailma nurgas. WC ja vannituba olid ikka parajad urkad. Voodipesu oli ka kulunud ja neid me ei tahtnud kasutada (igaüks otsis oma isikliku magamiskoti välja). Lisaks sellele kadus kogu linnast õhtul vool. Veidi aja pärast tuli valgus siiski tagasi, kuid seda generaatori arvelt, mis asus sisuliselt meie akna all ja lärmas kõvasti.

21.01.2012 Bagan ja Ayerrawaddy jõgi

Hommikuse linnuvaatluse tegime ratastega Old Bagani templite vahel. Hommiku jooksul saime kergesti kätte nii hall-pisiharaka kui ka kõnnupistriku, keda me eelneval õhtul ei näinud. Põnev oli vanade templite ja stuupade vahel linde vaadata. Kunagine Bagani kuningriigi hiilgus kasvab järjest enam võssa. Tõsi küll, mõned templid on siiani aktiivselt kasutusel ning osade juures käisid ka restaureerimised. Samas enamik vanadest templitest ja stuupadest näisid mahajäetuna.

Myanmarist laenatud rattad olid ikka ilgelt romud ja neid sai pidevalt putitatud. Küll läksid sisekummid puru, sest põõsad teeservades olid pikkade ja tugevate okastega, küll oli jantimist sadulatega või kettidega. Rattaparandustöökohas nägime, millised olid rataste sisekummid… Neid oli niipalju lapitud, et see tegi „suu päris lahti“…

Pealelõunal tegime koos briti turistidega vahva paadisõidu Ayerrawaddy jõel ning käisime ka ühel saarel. Paadisõidu korraldas meile Victoria mäe giid Kothet, kellel oli juba järgmised kliendid. Meie saime tutvuse poolest kaasa sõita. Kõik loodetud endeemid või põnevamad liigid nägime kerge vaevaga ja väga kiiresti ära.

Kothet küll linde väga hästi ei tundnud (baasteadmised olid tal muidugi olemas), kuid muidu organiseerimise ja info poolest oli ta Aasia mõistes täitsa tasemel ja teda julgeks ka teistele soovitada. Peaasi, et tema lindude määramist 100% tõena ei võta.

Sulamani and Dhammayan-gyi pagoda ümbrus
Laggar Falcon 1
Rain Quail 2+1
Hooded Treepie 2
Barred Buttonquail 1
Burmese Bushlark
White-throated Babbler
Siberian Rubythroat 1
Red-wattled Lapwing 1
Common Sandpiper 1
Temminck’s Stint 7
Baya Weaver 50
Wood Sandpiper 3
Little Ringed Plover 3
Cattle Egret 9
White-throated Kingfisher 1
Chinese Pond Heron 5
Little Egret 1
Citrine Wagtail 1
Tickell’s Warbler 5
Yellow-streaked Warbler 50
Spotted Owlet 1

Pond at (21.162817,94.880616)
Chinese Pond Heron 4
Little Ringed Plover 2
White-throated Kingfisher 1

Ayerrawaddy shores + island
Curlew 2
Pintail 10
Pied Kingfisher 3
White-tailed Stonechat 20
River Lapwing 1
Grey-throated Martin 30
Red-throated Pipit 10
Small Pratincole 4
Sand Lark 15
Striated Babbler 7
Greenshank 4
Red Avadavat 20
Kentish Plover 3
Pacific Golden Plover 3
Zitting Cisticola 5
Sterna sp 1
Little Cormorant 15
Common Sandpiper 7
Ruddy Shelduck 147
Little Ringed Plover 9
Spot-billed Duck 61
Temminck’s Stint 1
Barn Swallow 200
Little Egret 2
Grey Heron 6
Wood Sandpiper 1
Great White Egret 2
Pied Wagtail ssp 150+
small wader sp 70
Yellow Wagtail 10
Striated Prinia 10

22.01.2012 Bagan ja sõit Yangoni

Hommikul läksime välja kell 5.30. Uhke tunne oli sõita pealampide valgel ratastega mööda pimedaid Bagani tänavaid. Lootsime minna varahommikul kakke kuulama, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Rattaromud jukerdasid nagu ikka – kellel kett maas, kellel kumm tühi. Seetõttu viimaste ööhäälte kuulamisest ei tulnud midagi välja. Meeste jalgu ja rattakumme lõhkusid muide kohalikud taimed, kellel olid pikad, jämedad ja väga teravad okkad.

Peale linnuvaatlusi suundusimegi taas rattaid parandama. Seejärel tegime kiire hommikusöögi ning käisime turul. Kuna keskpäevase kuumusega erilist linnuliikide lisa polnud oodata, siis enne- ja pealelõunal oli ametlikult „vaba aeg“. Käidi turul, niisama linna peal, internetis, sisseoste tegemas või puhati.

Ööbuss Yangoni väljus kell 18. Tegemist oli korraliku bussiga. Eespool olid pingivahed väiksemad ja seal olid valdavalt myanmarlased. Tagumised pingiread olid ekstra tehtud laiemad ja just mõeldud turistide jaoks.

Keset ööd tegi buss mingis sellises asulas peatuse, millest meil ei olnud üldse arusaamist, kus see võiks täpselt asuda. Arvasime, et see võis olla uuel kiirteel, mis viis Baganist Yangoni. Peatus tehti söömiseks ja WC-de külastuseks. Igatahes koht ise oli väga suur ostukeskus, kuid ümberringi tundus täielik tühjus. Ostukeskuse ümber oli rajatud ülisuur parkla, kus oli loendamatu arv läbisõitvaid busse, mis tegid parajasti peatusi. Keset ööd oli kokku veetud justkui tuhandeid inimesi ja neid teenindasid keskmiselt 10 aasta vanused lapsed! Euroopas selline asi kindlasti ei töötaks – Aasias aga küll. Ostukeskuses käis meeletu äritsemine erinevate kaupadega. Näiteks nägime vardas küpsetatuna ka väikesi värvulisi.

Pond NW from Sulamani pagoda (21.16879,94.884624)
Green Sandpiper 3
Painted Snipe 2/1
Moorhen 1
Common Sandpiper 2
Wood Sandpiper 9
Little Ringed Plover 1
Lesser Whistling Duck 4
Little Grebe 7
Black-winged Stilt 1
Common Snipe 1 + 12 Gallinago sp

Sulamani and Dhammayan-gyi pagoda
Laggar Falcon 1
Rain Quail 20
Hooded Treepie 1
Common Iora 10
House Crow k300

At the river (21.184492,94.862069)
River Lapwing 1
Oriental Honey Buzzard 1

At the river (21.204498,94.889638)
Spotted Redshank 5
Small Pratincole 300

23.01.2012 Yangoni-Kyayto

Pikk bussisõit möödus valdavalt magades, kuid konditsioneeri tõttu oli veidi jahe. Buss oli täiesti graafikus ning Yangoni jõudis kell 4 hommikul. Proovisime Yangoni bussijaamas raha vahetada, kuid nii varasel hommikutunnil osutus see võimatuks. Kyaitosse väljus järgmine buss kell 6.30.

Bussisõidu alguses mängis väga vali muusika – kaverdati Rod Stewarti lugusid! Pärast näidati mingit kohalikku janti telekast, kus keskseteks tegelasteks olid 3 venda, arvukalt naisi ja väike beebi! Kogu buss naeris kõhud kõveras. Kuna naer on nakkav, siis naersime lõpus ka meie selle kohaliku komöödia üle.

Kyaitosse sõitsime eelkõige üliharuldaste lusiknokk-rüdide pärast. Eelnevad ekspeditsioonid on seal märkimisväärselt rohkem lusiknokk-rüdisid loendanud kui Taimaal. Seepärast jätsimegi vahele Taimaa Pak Ta Lae külastamise, lootes hoopis Kyayto lähedalt Martabani delta alalt leida oluliselt rohkem talvituvaid isendeid.

Kyaitos selgus, et öömaja ei olnudki nii lihtne saada kui meie lootsime. Vastavalt kohalikele seadustele võisid turistid ööbida ainult hotellides aga mitte odavamates külalismajades, kuhu ka meie soovisime minna. Hotelle linnas kahjuks ei olnud (need asusid kõik linnast vähemalt 5 km kaugusel, kuid meie tahtsime just sealsamas ööbida). Külalistemaju leidsime meie kaks, kuid nendesse meid ei lastud. Hakkasime, siis uurima, et kuidas võiks sellise loa saada. Külalistemaja juhata soovitas politseisse minna. Riho ja Hannes võtsidki käigu politseisse ette, külalistemaja juhataja tuli tõlgiks kaasa. Politseis võeti Eesti reisumehi väga sõbralikult vastu, ehkki neid vaadati suurte silmadega. Seletati pikalt ja tehti mõned kõned, kuid kahjuks see käik tulemusi ei andnud ning soovitati minna linnavalitsusse. Ka linnavalitsusest luba ei antud ning soovitati immigratsiooniametisse minna. Immigratsioonis juhatati eesti rändurid juhataja kabinetti (kes oli eelnevalt küll alkoholi pruukinud!) ja paluti oodata. Me seletasime küll, et me soovime eriluba linnas ööbimiseks. Seletasime, et oleme linnuvaatlejad ja mida me üldse teha kavatseme. Kahjuks see ei aidanud. Nad said küll meist väga hästi aru, kuid erandit ei tehtud. Kogu aeg toonitati – ööbida võime ainult hotellides ja kindlasti mitte külalistemajades. Ei jäänudki muud üle kui valida hotell, mis asus umbes 5 km linnast väljas.

Seejärel proovisime leida järgnevaks päevaks paati, et deltaalale sõita, kus eesmärgiks oli leida üliharuldaseks jäänud lusiknokk-rüdid, kes talvituvad Myanmaris. Käisime mõlemal pool jõge kohalikega „rääkimas“. „Rääkimine“ kahjuks ei aidanud, sest kohalikud ei saanud meist absoluutselt aru. Meid vaadati kui hulle tulnukaid, kes järsku kuskilt välja ilmusid ja vehkisid kätega ning näitasid näpuga paatide peale ning viipasid jõele. Läbi suure häda saime lõpuks siiski ühe pakkumise 150 000 kyatile, kuid seda pidasime me liiga kalliks.

Seejärel otsisime väga pikalt söögikohta, kuid seda me ka ei leidnud. Seejärel sõitsime hotelli, kus meid juba oodati (immigratsioonist oli juba teatatud, et me tuleme…).

Hotellis õnnestus ühe kohalikuga veidigi jutule saada ning see tutvustas meid ühe kohaliku paadimehega, kes hotelli juures ka mingeid asju ajas. Jäi kokkulepe, et saame järgnevaks päevaks paadi. Väljasõit hotellist pidi toimuma kell 4 hommikul, et kell 4.30 hakata paadiga sõitma. Paadi hind 50 000 kyatti, autosõit 20 000 kyatti.

Õhtul käisime uuesti linnas, kust ostsime järgnevaks päevaks söögikraami kaasa. Rahavahetusest ei tulnud ikkagi midagi välja. Kyaitos lihtsalt ei käi turiste (linnas me ei näinud ühtegi, linnaäärsetes ööbimiskohtades aga küll) ja seetõttu polnud ka rahavahetajaid lihtne leida.

24.01.2012 Kyayto

Hommikul äratati meid hotelli personali poolt kell 3.30!, ehkki meie väljasõit pidi alles kell 4.00 olema. Teatati, et meile pakutakse hommikusööki. Hommikusöögiks pakuti kohvi ja selle kõrvale pakuti ka kohvi… Öeldi, et nii vara midagi muud ei saa pakkuda. Aga meile anti kaasa ka paar saia ja üks pomelo.

Välja sõitsime 4.10 ning jõe ääres olime kell 4.40. Alguses oli kerge hämming, sest mitte midagi ei toimunud. Siis selgus, et välja sõita ei saa, sest tõusuvesi oli liiga tugev. See ajas meid närviliseks ning me tahtsime juba lahkuma hakata, kuid seejärel algas tõsisem „diskussioon“ kohalikega. Diskussiooni käigus tekkis võimalus, et välja sõidaks kell 6 ning tagasi oleks kell 16. Diskussiooni kõige suurem miinus oli see, et meil polnud asjalikku kohalikku tõlki. Kohalikud hotellipoisid pisut rääkisid inglise keelt, aga sellest jäi ikkagi väheseks. Kui me küsisime kasvõi hästi lihtsat asja (näiteks millal välja sõita, kui kaugel on meri, kui kaua mereni umbes sõidab vms), siis hakkasid hotellipoisid omavahel midagi seletama ja arutasid seda paadimehega. Ka kõige lihtsamatele küsimustele, millele eeldaks vastust „jah“ või „ei“ järgnes mingi pikk birmakeelne arutelu ja tihti me vastust ei saanudki…Väljasõit siiski algas täpselt kell 6. Paadiga sõitsime umbes 12 km, kuid siis pööras paadimees otsa ringi ning alustas tagasisõitu. Ilmselt oli põhjus selles, et vesi oli mõõna ajal liiga madal. Meie eesmärgiks oli sõita 30 km, et jõuda kohta, kus oli lootust rüdisid näha. Kuna meie olime aru saanud, et paat suudab igasuguse veeseisuga sõita, siis oli meile muidugi täielik hämming, et paadimees otsa ümber keeras. Muidugi ajas see vihale ja meil oli tõsiselt kahju, et me õigesse kohta ei saanud. Sõitsime tagasi ja läksime pettunult lahku.

Pealelõunal proovisime jala mereni jõuda. Me marssisime umbes 2 tundi keskpäevasel ajal kui oli kõige kuumem aeg! Lõpp läks liiga mudaseks ning me pöördusime tagasi ja mereni ei jõudnud. Tore ja meeldejääv matk, aga eesmärk jäi ikkagi kättesaamatuks.

Õhtu eel vaatasime linde ühe märgala läheduses, mis ei jäänud ööbimiskohast kaugele. Sõime ka õhtust seal ning meid tulid uudistama kohalikud lapsed. Jagasime oma toidupoolist ka nendega. Ehkki jutuajamisest ei tulnud midagi välja, oli väga vahva kohalikega koos õhtust süüa.

Mountain View Resort wetland and plantation
Grey-headed Lapwing 1
Pheasant-tailed Jacana 23
Little Grebe 2
Lesser Whistling Duck 26
Cotton Pygmy Goose 7

25.01.2012 Kyayto – Martabani delta

Ukul oli bussikonditsioneerist külma saanud ja seepärast jäi tema hotelli juurde maha. Ülejäänutega võtsime rattad ja otsustasime nendega proovida mereni jõudmist. Proovimise rõõm meile jäigi, sest mereni me ikkagi läbi ei murdnud. Seejärel sõitsime veidi linnast välja. Taas üritasime paati kaubelda, kuid sellest ei tulnud ikkagi midagi välja, sest mitte keegi inglise keelt ei rääkinud. Hannes käis isegi kohalikus koolimajas tõlki otsimas, kuid ei leidnud ühtegi inglise keelt oskavat inimest.

Hommikul oli päris huvitav sõita läbi kohalikest küladest. Kohalikku eluolu oli igati põnev jälgimiseks ja pildistamiseks. Tõesti ehe Myanmar! Külatänavad oli valdavalt pinnasteed, mis tihti olid päris mudased. Külatänavatel lasid vabalt ringi koerad, kanad, sead ja muud pudulojused. Mida sead süüa said, jäi arusaamatuks, sest midagi rohelist küll silma ei jäänud. Mingit infrastruktuuri ega ka elektrit külas ei olnud. Siiski olid inimesed igati elurõõmsad ja toimetasid vaikselt omi asju. Meie olime nende jaoks loomulikult ratastel tulnukad, kellele vaadati pikalt järgi.

Kuna me ka sel hommikul mereni ei jõudnud, siis otsustasime minna esimesest päevast tuttava guesthouse juhataja juurde. Sinnasamasse, kus meil ei lubatud ööbida. Guesthouse juhataja („vanamees“, nagu meie teda nimetasime) oli sisuliselt ainuke inimene, kes Kyaitos meiega inglise keeles suhtles. Rääkisime oma paadiloo ära ning vanamees viis meid 200m kaugusele. Tehti vajalikud telefonikõned ja umbes tunni pärast oli meil konkreetne kokkulepe. Saame paadi, ööbime rannal ning külastame õigeid kohti, kus ka lusiknokk-rüdisid on nähtud. Hind oli küll tiba soolane (250 000 kyatti), kuid otsustasime selle vastu võtta, sest alla ei tahtnud ka anda. Hämmingut tekitas see, et üks vahendaja mees, kes kohale kutsuti, teadis kohe, mis liiki me taga ajame. Ta tuli kohale ja näitas kohe lusiknokk-rüdi pilti. Üks teine kohalik tegelane käis vahepeal kodus ära ja kui ta tagasi tuli, siis ta oli endale selga ajanud lusiknokk-rüdide pildiga särgi! Eelnevad rüdide ekspeditsiooni olid oma jälje juba jätnud…

Kui kokkulepe oli sõlmitud, siis väntasime ööbimiskohta tagasi. Seal oli parasjagu seletamist, et me lahkume sisuliselt kohe ning ei jää enam sinna ööbima, ehkki varasem kokkulepe oli meil juba olemas. Õnnes oldi hotelli poolt mõistlikud ning keegi meilt lisaraha ei hakanud takseerima.

Üks jama oli veel see, et Uku oli kadunud. Me lootsime endamisi, et ehk ta tuleb päeva peale ööbimiskohta sööma või puhkama, kuid tagasi ta ei jõudnud. Midagi muud polnud teha, pidime minema ilma temata paadiretkele. Jätsime Ukule kirja, et kohtume järgneval päeval kell 17 „vanamehe“ külalistemajas.

Suur hulk külaelanikke tuli meid saatma. seejärel anti meid üle kahele kohalikule paadimehele. Mõlemad täiesti umbkeelsed ning kogu suhtlemine nendega käis kehakeeles. Paadile pandi 2 mootorit, hulk kütust ning viimases valguses hakkasime sõitma.

Kokku kestis sõit umbes 2 h. Vahepeal hakkas paati omajagu vett tulema. Üks paadimees kühveldas seda küll välja, kuid pragudest immitses ikkagi päris suur hulk vett paati sisse. Parim kaitse selle vastu oli täiesti tavaline ajalehe paber, millega hakkasime neid pragusid kinni toppima.

Maabumine jäi ka hästi meelde. Esiteks oli rannas omajagu krabisid. Lisaks krabidele püüdis üks paadimees meie ööbimiskoha juurest ühe vesimao. Kehakeelest saime aru, et nad elavad vees, mitte maal. Kas see madu ka mürgine oli, jäi arusaamatuks. Kogu ööbimiskoht oli parajalt niiske. Me võtsime paadist lauad ja katted. Nendest tegime nö lavatsi, kuhu siis panime omad penod ja magamiskotid. Koht ööbimiseks oli päris sürreaalne. Ilmselt ühegi inimese jalg polnud sellisele alale küll kunagi astunud. Ümberringi ei olnud mingit inimasustust (Kyaytost olime 44 km kaugusel). Sisuliselt sel ajal kui meie kohale jõudsime jäi ka jõgi kuivaks, sest mõõn jõudis kätte. Rene ütles kogu olukorra kohta tabavalt – „Just sellised ööbimised ja olukorrad jäävad meelde!““. Ja tal oli õigus…

Red-breasted Parakeet 2
Common Iora 2
Shikra 2
Brown Shrike ssp lucionensis 1
Oriental Magpie Robin 1
Pale-capped Pigeon 1 ü
Germain’s Swiftlet 1 ü

Golden Rock Pagoda trail, Kinpun (Uku)
Asian Fairy Bluebird 1
Swinhoe’s Minivet 1/
Vernal Hanging Parrot 4
Radde’s Warbler 5
Dark-sided Flycatcher 1
Grey-eyed Bulbul 10
Hill Blue Flycatcher /1
Arctic Warbler 1
Thick-billed Warbler 1
Bay Woodpecker 1
Grey-capped Pygmy Woodpecker 1
Coppersmith Barbet 5
Blue-throated Barbet 5
Asian Palm Swift 50
Common Iora 2
Racket-tailed Treepie 1
Black-hooded Oriole 2
Black-naped oriole 2
Ashy Drongo 20
Greater Racket-tailed Drongo 1
Grey-headed Canary Flycatcher 5
Black-naped Monarch 2
Eye-browed Thrush 1
Taiga Flycatcher 20
White-rumped Shama 1
Oriental White-eye 20
Black-crested Bulbul 20
Red-whiskered Bulbul 3
Red-vented Bulbul 10
Common Tailorbird 10
Yellow-browed Warbler 10
Two-barred Warbler 10
Puff-throated Babbler 10 ssp subochraceum
White-bowed Scimitar Babbler 10 ssp olivaceous
Pin-striped Tit Babbler 20
Crimson Sunbird 1
Olive-backed Sunbird 10
Grey Wagtail 1
Rufous-fronted Babbler 2
Oriental Honey Buzzard 2
Brown-cheeked Fulvetta ssp karenni 1
Blue-throated Flycatcher 1/

26.01.2012 Martabani delta – Kyayto

Öösel oli päris huvitav kogemus see, kui me kuulsime, kuidas saabus tõusuvesi. Muidu inimasustuseta alal oli vaikne, kuid kui saabus tõusuvesi, siis oleks justkui rong sõitnud. Niivõrd kõva oli saabuva vee kohin.

Üles tulime umbes 5.30. Tegelik äratus oli järgnev: meie 2 paadimeest lihtsalt hakkasid kõvasti röökima… Röökisid seal midagi kohalikus keeles ja hakkasid kõvasti kolistama…

Nagu juba öeldud, käis paadimeestega suhtlus valdavalt kehakeeles. Nende nimed saime ka teada. Üks oli Tjamentu (hääldati kuidagi tsamentu) ja teine oli Spa. Kusjuures Spad hääldati nii, et rõhk oli nii nime alguses (Sp-l) ning välja öeldi seda nii, et „Sp“ öeldi väga tugevalt ning lõpus olev „a“ lõigati kui noaga ära. Meile tegi see kohutavalt nalja. Üks põhiliigutus nende suhtlusel oli järgnev. Paadimehed tõstsid käe umbes kõrva juurde ning liigutasid siis hästi kiiresti oma rannet edasi-tagasi. Mida selline žest tähendas jäi kahjuks arusaamatuks, kuid nad tegid seda tihti.

Hommikuse tõusuveega sõitsime ööbimiskohast ära ning kui saabus mõõn, siis jäime nö „ankrusse“ ehk lihtsalt kuivale. Linde ümberringi oli, kuid mitte niipalju kui me ette oli kujutanud. Kahjuks lusiknokk-rüdisid me ei leidnud. Kõmpisime niipalju kui võimalik deltatalal ringi, kuid soovitud liik jäi saamata. Deltaala ise oli päris mudane. Kohati oli jäänud tõusust veidi vett maha. Seetõttu kõmpisimegi vaheldumisi nii vees kui ka umbes poolde põlve ulatuvas mudas. Kusjuures, mida rannikule lähemale me läksime, seda sügavamaks muutus ka muda. Kalda ääres oli näiteks muda juba nii paks, et sisuliselt liikuda seal enam ei saanud – meetripaksune mudakiht.

Selline oligi Martabani delta linnuvaatlus ja retk. Sõitma saime hakata umbes kella 16 ringis. Põnev oli jälgida, kuidas saabus tõusuvesi. Alguses oli eemalt kuulda vee mühinat ja see hakkas järjest lähemale tulema. Alguses sai hõlpsasti toruga vaadata, kuidas valged laineharjad meie poole tulevad. Päris lõpus tuli vesi umbes 2 meetrit sekundis meie poole. Tõusuvesi tõstis paadi kiirelt üles ning võis alata tagasisõit Kyaytosse.

Kuna rüdisid me ei leidnud, siis pettumus muidugi oli. Me proovisime neid leida kahe paadiga, jala ning rattaga. Kokku 3 päeva, kuid tulutult. Siiski kogemuse poolest oli Martabani retk igati meeldejääv ja huvitav seiklus.

Uku polnud meie jäetud kirjast aru saanud („kes see „vanamees“ veel on“?, oli tema kommentaar) ning kui meie jõudsime tagasi Kyaytosse, siis tema meid ees ei oodanud. Helistasime talle vanasse ööbimiskohta ja tema ootaski meid hoopis seal. Igal juhul oli noormees skoorinud oluliselt rohkem liike kui mudavälju külastanud kahlajatöörühm. Sealhulgas leidis Uku haruldase tuviliigi, kelle otsimisele Hlawga pargis tulutult aega kulutasime. Liikumisvahendina oli parimaks osutanud mopeedimeestelt saadud pöidlaküüt, mis küll kohati ekstreemspordi mõõtmed omandas.

Õhtul lagunes grupp ajutiselt kaheks. Rene, Hannes ja Uku sõitsid ööbussiga edasi Mueyungy märgalale. Riho ja Tarvo jäid ööbima Kyaytosse. Lepiti kokku, et järgneval päeval saadakse kokku Yangonis olevas Motherland Inn 2 hostelis.

Martabani delta
Grey Plover 1
Dunlin 2
Black-headed Ibis 3
Redshank 170
Black-tailed Godwit 12
Lesser Sand Plover 500
Curlew Sandpiper 16
Terek Sandpiper 2
Great Knot 10
Bar-tailed Godwit 4
Blue-tailed Bee-eater 1
Whiskered Tern 320
Little Ringed Plover 5
Kentish Plover 200
Curlew 38
Whimbrel 11
Little Egret 2
Marsh Sandpiper 20
Greenshank 10
Spotted Redshank 60
Pacific Golden Plover 11
Temminck’s Stint 10

Golden Rock Pagoda trail, Kinpun (Uku)
Yellow-vented Flowerpecker 2
Little Spiderhunter 1
Abbott’s/Buff-brested Babbler 1
Plain-tailed Warbler 1
White-crested Laughingtrush 3
Scarlet Minivet 1
Brown Shrike 1
Shikra 1
Bronzed Drongo 5

27.01.2012 Kyayto – Yangon

Hommikul käisime ööbimiskoha inimestelt Yangoni bussiaegu ja hindu küsimas. Kuna kohalik näitsik väga hästi inglise keelt ei rääkinud (Myanmari mõistes siiski päris heal tasemel), siis tuli üks õpetaja appi tõlkima. Saime hinnad ja ajad küll teada, kuid seesama õpetaja pakkus meile võimalust sõita nende grupiga Yangoni. Meie suured seljakotid tõsteti laste bussi peale ning me ise sõitsime selle õpetaja autoga. Koolilapsed olid erinevatest riikidest: USA, Hiina, Korea jne. Nende vanemad olid tööalaselt Myanmariga seotud ja seetõttu nad kõik õppisid hetkel Myanmaris. Seepärast oli ka nende omavaheline suhtluskeel inglise keel. Kuna meiega ühes autos istuv õpetaja U Win Tut Kyaw rääkis väga head inglise keelt (ameerika aktsendiga!) ja oli väga lahtise jutuga, siis kasutasime võimalust ja pärisime temalt üht-teist kohaliku eluolu kohta. Järgnevalt on esitatud mõned tema tõlgendused tänapäeva Myanmari elu kohta.

- Budismis ei ole otseselt jumalat. See on Buddha õpetus, kes oli ju ka inimene. Budism ei tunne armuandmise ega patu mõistet, kuna puudub jumal, kelle tahet võidaks rikkuda ja kes võiks armu anda.

- Budismis valitseb kaks koolkonda. Myanmari koolkond ei kuulu dalai-laama alla, vaid on ortodoksne.

- Budismi eesmärk on anda. Kõik see, mida sa teed (hea-halb) tuleb sinu juurde tagasi.

- Myanmari (ka Tai) inimesed käivad üldjuhul 2 korda elu jooksul mungaks. Enne 20 aastaseks saamist ja hiljem. Mungaks võib vabalt jääda (tasuta toit, tasuta haridus ja elamine). Samas saab sellest staatusest ka väga lihtsalt loobuda. Näiteks U Win Tut Kyaw arvas, et kui tema jääb pensionile, siis läheb ta ära mungaks, sest munga elu on rahulik ja muretu. Paljud lapsevanemad panevad oma lapsed varakult juba kloostrisse, et lapsed saaksid hea hariduse.

- 100% Myanmari rahvastikust oskab lugeda. Samas jõuavad keskkoolini vaid vähesed ja ülikooli jõuab vaid 1% rahvastikust. Kogu rahvastik oli umbes 60 miljonit ja neist miljon olid mungad-nunnad.

- Mungad-nunnad võivad omada raha. Tänu annetustele on mõned neist väga rikkad! Annetusi saadakse näiteks siis kui nad õpetavad tavainimesi või seletavad budismi õpetust tavainimestele.

- Mungad-nunnad söövad 2 korda päevas. Hommikul ning lõuna ajal. Õhtusööki neil ei ole! Ka meie nägime oma reisi ajal väga paljusid munkasid-nunnasid, kes hommikuti pottidega majast majja käisid ja toitu kogusid, mida kohalikud inimesed neile andsid. Külaelanikelt kokku kogutud toit viidi ühiselt kloostrisse ja sellest saadigi hommikusöök. See on täiesti tavaline nähtus Myanmaris, et inimesed jagavad hommikuti oma maja ees munkadele-nunnadele toitu. See on uks osa religioonist ja ühiskonnast.

- Riigi ajalooline ja õige nimi on Myanmar. Birma on vaid inglaste pandud nimi, sest inglased ei suutnud Myanmari välja öelda ja selleks kasutati nime „Burma“. Samas möönas ta ise ka, et nemadki kasutavad mõlemat nime.

- Myanmarlased vihkavad inglasi kolonisatsiooni pärast. Samas on tänulikud, et inglased rajasid neile infrastruktuurid.

- Riigil on oma nafta, gaas ning ta on isegi Aasia mõistes väga tähtis riisikasvataja. RM: see võibki olla üks põhjus, miks riigis on saanud hunta nii pikalt võimul olla. Saadakse oma vahenditega hakkama ning ei sõltuta impordist-ekspordist. Sarnane seis oli ka Iraanis, kus maavarad on endal olemas ja impordist sõltutakse seetõttu vähem.

- Myanmaril on ka väga head kalavarud, sest nemad on erinevalt paljudest teistest Kagu-Aasia riikidest oma mere/ookeani veidi enam puhtana hoidnud.

- Myanmari ei taha muutuda oma naabrite sarnaseks – pigem soovivad nad valida mingi oma tee. Myanmari naabrid: Hiina on hetkel maailma võimsam majandus, India majandus on kasvanud samuti pöörase kiirusega ning Indias on välja kujunenud kesklass. Taimaa on Kagu-Aasia ilmselt üks tähtsamaid turismi sihtkohti.

- Mussoon (vihmaperiood) on umbes pool aastat ning kuivaperiood samuti pool aastat. Mussooni ajal sajab tavaliselt 2 tundi päevas vihma. Kui on tormiperiood, siis võib sadada ka 3-4 päeva järjest.

- Parim aeg nn. vihmaperioodil riiki külastada oleks september-oktoober.

- Myanmaris sünnipäevi ei peeta. Näiteks U Win Tut Kyaw rääkis, et tema käib oma sünnipäeva ajal kloostris ja teeb annetuse, sest surm ju läheneb!

- Perenimesid neid ei ole. Igal eesnimel on oma kindel tähendus. Näiteks ühe meie giidi nimi (nn. „nuhk“, Kotchet) pidavat tähendama mingit vaba meest vms.

- Küsisime ka kõige kuulsama eestlase ja meie retke patrooni vend Vahindra (Karl Tõnisson, paljasjalgne Tõnisson) kohta. Ta oli esimene budistlik munk, kes tegutses Eestis. U Win Tut Kyaw arvas, et ta on justkui kuulnud temast midagi, aga ta ei olnud päris kindel. Võib-olla kui oleks pilti näidanud, siis oleks vend Vahindra nimi talle tuttavam olnud. Vend Vahindra oli Myanmaris omal ajal kuulus sellega, et tal oli väga võimas habe ja seepärast jäi kohalikele meelde. Kohalikel meestel sellist habet ei kasva. Vend Vahindra surigi 1962. aastal Myanmaris pühakuna.

Igati põnev vestlus oli U Win Tut Kyaw ning tänu temale saime väga mugavalt Yangoni. Selle eest talle siiras tänu. Raha ta sõidu ei tahtnud ja palus selle eest väikese annetuse teha, mida me ka õhtul Shwedagon pagodas tegime.

Teel Yangoni oli meil ka üks mõru maitsega vahejuhtum Bagos. Tehti lõunapeatus ning lapsed läksid sööma. Meie tegime samal ajal väikse õlle. Lõunapausi aeg hakkas läbi saama ja me läksime autosse tagasi. Auto aknale tuli koputama üks kerjus (esimene keda me Myanmaris nägime!). Tal olid käed kärmas ja seetõttu oli parim viis temast lahtisaamiseks veidi raha anda. See oli lihtne olukord. Seejärel tuli aga aknale koputama üks teismeline tüdruk, kellel oli süles üks laps. Jäi arusaamatuks, kas see oli tema laps või näiteks tema vend. Ta oli ikka väga agressiivne nuruja ja aknale koputaja. Samas koputas ta ka meie südametunnistusele. Mida teha, sest head lahendust ei ole? Kui anda talle raha, siis saab ta sellest uut indu ja suure tõenäosusega kerjab ka järgneval päeva, järgneval nädalal jne. Ta ei saagi sellest lahti ega lähe tööle. Samas kui talle mitte anda raha, siis jääb endal natuke mõru maitse suhu. Kompromissina ei andnud me talle raha vaid ühe suure halvaa. Ja nii saime tast lahti. See andis indu jälle ühele poisile, eks tuli aknale kopsima. Õnneks läks tema suht kiiresti minema. Kokkuvõtteks seda, et Myanmaris sisuliselt kerjuseid ei olnud ja see oli väga suur pluss. India oli neid ju paksult täis! Ja iga kerjusega peab alati endalt küsima, kas anda või mitte. Kui annad, siis kerjab ta edasi ja kui ei anna, siis kerjab ta ka ilmselt edasi. Väga raske otsustada, mida sellises situatsioonis teha. Eks igaüks peab ise enda sisse vaatama ja otsuse tegema.

Teel nägime ka meie omi mehi. Nad olid parajasti ühe väikese asula ristis ja proovisid ilmselt bussi peale saada. Hea oli neid näha, sest nii saime aimu, millal nad võiksid Yangoni jõuda. Poisid olid teinud eduka linnuretke Mueyungy järvel ja saanud eredaid elamusi kohaliku bussiliikluse maailmas. Nimelt kohalikule külabussile hääletades võttis vastu huvitav vaatepilt – vanal bussiloksul oli puupõrand, mille aukudest vaatas vastu möödatuhisev asfalt. Seisvad reisijad leidsid tuge vaid endast ja teistest reisijatest. Buss oli täis rämedat kalahaisu, mille põhjustas bussi kuhjatud kuivatatud kala kotid. Need olid kohati ka istmete eest. Seinast ja laest rippus nii bussi sisevoodrit kui elektrijuhtmeid. Tagapingi asemel oli suur bensiinipaak, kust osa kütust tasapisi põrandale nirises. Sellises bussis suitsu süütamine võib viimaseks suitsemiseks jääda!

Yangonis me kokkulepitud Motherland Inn 2 ei saanud, sest kõik toad olid juba hõivatud. Jätsime meestele kirja ja liikusime järgnevat otsima, mida meile Motherland Inn 2-st soovitati. Soovitatud ööbimiskohta ei leidnud me jälle üles. Leidsime ühe teise ja väga mõnusa ning sobiva hinnaga, kuid seal polnud taas kohti. Nii kulutasime pea tund aega. Lõpuks leidsime selle ööbimiskoha üles, mida meile soovitati ning õnneks oli neil kohti ka. Läksime Motherland Inn 2-te tagasi ja seal ootasid meid juba omad mehed. Võtsime omad kodinad kaasa ning jalutasime ööbimiskohta. Hind 5 mehe peale 49 dollarit – tõsi küll, koht ei olnud suurem asi. Aga kuna oli viimane öö Myanmaris, siis käis kah.

Seejärel võtsime ette käigu kohustuslikku turismikasse – Shwedagon pagoodasse. See oli väga võimas ehitis ja vääris kindlasti külastamist. Kõik see kullasära, mida me seal nägime oli ikka tõsiselt võimas. Wikipedia andmetel on pagooda rohkem kui 2500 aastat vana ning see on kõige vanem pagooda maailmas.

Nii oligi juba õhtu käes ning tegime kiire õhtusöögi, poodlemise ning asjade pakkimine kodusõiduks võis alata.

Moeyungyi märgala:
Yellow Bittern 1
Oriental Reed Warbler 3
Long-toed Stint 1
Grey-headed Lapwing 21
Black-capped Kingfisher 2
Little Cormorant 200
Wood Sandpiper 6
Little Ringed Plover 9
Cattle Egret 6000
Little Egret 1000
Chinese Pond Heron 300
Black Drongo 320
Glossy Ibis 90
Yellow Wagtail ssp 3
Red-throated Pipit 2
Common Sandpiper 6
Spotted Redshank 26
Common Kingfisher 2
Great White Egret 25
Gallinago sp 20
Whiskered Tern 110
Pintail 1850
Pheasant-tailed Jacana 28
Plaintive Cuckoo 10
Asian Openbill 220
Purple Heron 14
Darter 11
Lesser Whistling Duck 330
Purple Swamphen 434
Garganey 8
Blue-tailed Bee-eater 8
Little Grebe 6
Temminck’s Stint 2
Black-hooded Oriole 1
Barn Swallow 200
Plain Prinia 2
Pied Harrier 1 + 3 harrier sp

28.01.-29.01.2012 Yangon– Bangkok – Tashkent – Riia – Tartu

Ärkasime kell 5.15 ning seejärel võtsime 2 taksot ning sõitsime Yangoni lennuväljale. Yangoni lennuväli oli ikka tõsiselt väike ja seda võiks võrrelda suisa Tallinna omaga, ehkki riigi rahvaarv on 60 miljonit!

Lend Bangkoki hilines umbes pool tundi ning Bangkoki lennuväljal läks migratsioonitoimingutega taas paar tundi aega. Saanud Taimaale, jätsime omad suured seljakotid pakihoidu, võtsime takso ja tegime kolmetunnise linnuvaatluse mere ääres Bang Poo-s. Nii saime veel liigitäiendust Taimaa listile. Seejärel tegime kiire söömise ning sõitsime lennuväljale tagasi.

Bangkok, Bang Poo
Black-tailed Godwit 6370
Yellow-bellied Gerygone 5
Osprey 1
Common Iora +
Common Tailorbird +
Asian Koel 5
Kentish Plover 90
Lesser Sand Plover 1
Marsh Sandpiper 50
Greenshank 37
Redshank 57
Pacific Golden Plover 214
Brown-headed/Black-headed Gull 1500 *(ridi)
Curlew 10
Collared Kingfisher 5
Black-capped Kingfisher 2
Common Kingfisher 1
Common Sandpiper 2
Oriental White-eye 20
Chinese Pond Heron 57
Great White Egret 15
Little Egret 15
Cormorant sp. 30
Spotted Redshank 28
Sterna sp/Whiskered Tern 300

Uku jäi lennuväljale oma Frankfurdi lendu ootama, ülejäänud läksid Tashkendi lennule. Kottide äraandmine ja migratsioon võtsid taas omajagu aega. Bangkoki lennuväli on lihtsalt niivõrd suur ja inimesi on tohutult ning seepärast võtavad järjekorrad päris palju ajast.

Bangkok – Tashkent lend oli graafikus ning seekord lasti ka meie seltskond lennuväljale nö. sisse, mitte ei pidanud mingis väikeses eraldatud alas lendu ootama. Nii saime ka seal ringi jalutada ja õlut osta. Sarnaselt Yangoni lennuväljale oli ka Tashkenti lennujaam päris väike. Ka Tashkent – Riia lend oli ilusti graafikus. Riia lennuväljalt läksid Rene ja Tarvo mikrobussiga, Riho ja Hannes linnaliinibussiga bussijaama. Seal saadi taas kokku. Kuna Rene ja Tarvo jõudsid juba enne kella 7 bussijaama kohale, siis õnnestus neil väikese lisatasu eest hilisemad bussipiletid varasemasteks vahetada. Nii said nemad kohe Tallinna bussile ja seetõttu ka kiiremini kodu. Riho ja Hannes käisid Riias veel poes kodustele kinke ostmas ning pizzat söömas. Pizza oli kena vaheldus peale kolme nädala riisile, munale ja nuudlitele. Seejärel oligi Tartu buss ees ning algas viimane reisietapp – Tartusse kodu. Kokkuvõtteks: oli päris väsitav, kuid igati meeldejääv ja elamusterohke reis.

Veidi märkmeid kohalikust eluolust

- Valitsuse kohalolu polnud eriti näha ning riik toimis justkui omasoodu. Üksikutes kohtades nägime küll politseid või sõjaväelasi, kuid sellist tunnet ei olnud, et tegu oleks sõjaväelise hunta valitsemisega või diktatuuririigiga. Inimesed ajasid ikka omi asju ja nende elu kulges omasoodu.

- Kerjuseid ei näinud kogu reisi jooksul üldse. Oli vaid üks kokkupuude ja seda eelviimasel reisi päeval. Bago linna hiina restorani ees oli palju kerjuseid ja nad olid väga pealetükkivad.

- Ehkki meie olime valged turistid, siis üldiselt meist eriti välja ei tehtud. Aeti vaikselt omi asju edasi. Väga mõnus oli seetõttu asulates jalutada. Meid küll jälgiti, kuid ei olnud pidevat „helloo“-tamist ega raha kerjamist.

- Söögid on ilmselt Aasia mõistes keskmised. Peamiselt sõime riisi koos juurviljade ja kanaga. Vürtsidega ei liialdata, neid sai tavaliselt igaüks oma parema äranägemise järgi juurde tõsta.

- Tänavapildis on väga vähe autosid (va. Yangoni kesklinn). Peamiselt sõidetakse ratastega, mootorratastega või paatidega.

- Autopark, millega ringi liigutakse on paras uunikum ja omaette vaatamisväärsus

- Bensiini hind oli umbes sama mis Eestis (1,25 euri).

- Bensiini müüdi ka pudelites suvalistest putkadest. Bensiini värvus oli selline imelik punane. Bensiinijaamu ei jäänud üldse silma. Ainult kohalikud said aru, kuhu vaja minna kui kütus otsa lõppes.

- Vett kanti seal siiani kaelakookudega.

- Lisaks kandsid naised kõiksugu suuri asju ka pea peal. Selleks mähkisid nad räti ümber pea ning sellele asetati kandam. Kõnniti nii käega kandamist kinni hoides kui ka puhtalt tasakaalu pealt.

- Naised kannavad Myanmaris huvitavaid näomaalinguid. Nende põsed ja laup ning harvematel juhtudel kogu nägu on kokku tehtud mingist taimest saadava kreemiga, mida jahvatatakse puukoorest. Sellist näo kaunistamist kasutatakse nii ilu pärast kui ka UV kiirguse kaitseks. Lisaks pidi selle kreemi lõhn andma naistele meeldiva aroomi.

- Mehed seevastu närisid beetlit. Lahtisele beetlilehele pandi mingit möga, pipart ja teab veel mida, see keerati kokku ning näriti. Sellel on nii narkootikumi laadne toime kui ka see omadus, et beetel hoiab närija ärkvel. Samas kaasneb beetli närimisega punane ila, mida välja sülitatakse ja mis teeb hambad punaseks. Seetõttu olid tänavatel tihti näha punaseid tatilärakaid. Meil ei soovitatud seda proovida – pidavat valge mehe jaoks liiga kange olema. Ka kohalikel pidi selle tarbimine põhjustama vähki (vist kõrivähki).

Soovituslik kirjandus: Georg Orwell – Burmese Days