Linnuaasta 2025

2025. aasta jääb linnuhuvilistele meelde kui aasta, mis tõi Eestile uue liigina peegel-tormilinnu, mitme liigi puhul läbi aegade teise isendi fikseerimise ning erakordsena väikehüübi ja tuhk-lehelinnu jaoks, niisamuti leidis aset kevadel märkimisväärne kaelusrästa läbiränne ja hilissuvel punajalg-pistriku invasioon.

Jaanuar-märts

Aasta esimesel nädalal andsid tooni mõned vöötkakud ning nn peenenokalised värvulised, nende seas jõgivästrik, keda talvekuudel on meil vaid mõned korrad kohatud. Esimeseks ehk pisut rohkem elevust tekitanud leiuks võib pidada 12. jaanuaril Harjumaal Püünsis kaamerasilma ette jäänud emassulestikus lepalinnuliik (Phoenicurus phoenicurus/ochruros), keda aga määramiskeerukuse tõttu liigini määrata ilmselt ei saa. Harvadest läbirändajatest kohati jaanuaris lisaks vöötkakkudele ka jääkajakat ja kuninghahka.

Võrdlemisi vaikseks jäänud veebruari parimaks liigiks osutus kuu esimesel päeval Tallinnas Paljassaares kohatud väike-lehelind, lisaks õnnestus talveharulduste otsijatel näha Saaremaal varaseid liivatülle.

Märts paistis silma mitme kahlajaliigi varase saabumise poolest, nii kohati kuu esimesel päeval Kõrusel meriskit, 8. märtsil Kaavis suurkoovitajat, kelle puhul oli see teine varaseim saabumiskuupäev, samas kohas 14. märtsil ka Eesti varaseimat naaskelnokka, 30. märtsil Riguldis vöötsaba-viglet ning päev hiljem Laanemetsas vihitajat. Märkimisväärselt varaseid isendeid nähti ka teiste liigirühmade seas: 11. märtsil Häädemeestel kaks väike-laukhane, 29. märtsil Võrumaal väike-konnakotkast ning päev hiljem Pärnumaal erinevates kohtades metskiuru ja jõgitiiru. Eestisse jõudsid ka aasta esimesed punakael-lagled, keda nähti kolmes kohas.

Aprill-juuni

Aprill kujunes haruldasemate liikide kvaliteedi osas üsna tagasihoidlikuks, mängisid selles rolli kehvad ilmastikuolud nii sademete kui ebasoodsa tuule näol või mõni muu tegur, igatahes Linnuharulduste Komisjoni (edaspidi HK) poolt käsitletavate liikide vaatlusi tuli vaid kolm: punanokk-vart 15. aprillil Tamula järvel, kaks mesilasenäppi 20. aprillil Kablis ja päev hiljem Piklas karbuskajakas. Harvadest läbirändajatest saab välja tuua kaelusrästa korraliku esinemise, keda kohati vähemalt paarkümmend isendit, suuremat osa neist Saaremaal, samuti stepi-loorkulli, keda nähti kevadel nelja ja terve aasta jooksul 10 isendi jagu, ning kevadrändel haruldast kaljukajakat kahel korral.

Mai algas aasta esimese kõvema haruldusega, kui Rahustes jäi Regina Dahlströmi ja Ari Vuorio vaatevälja ameerika piilpart (Anas crecca carolinensis), keda meil varasemalt vaid kolmel korral kohatud. Järgmist rariteeti ei pidanud väga kaua ootama, sest juba ülejärgmisel päeval, 3. mail pildistati Haeskas Eesti 7. mustjalg-tülli (Anarhynchus alexandrinus) ning Vasulast tuli teade hõbehauka (Elanus caeruleus) kohta, mis HK aktsepteerimise korral on Eesti 2. vaatluseks selle liigi puhul. Tooni andsid lisaks Lääne-Eestile ka põhjaranniku maakonnad: 7. mail pildistati Toila vallas Ida-Virumaa esimest väike-laukhane ja kaks päeva hiljem jäi Hispaania linnuvaatlejatele Viitnas ette meil üllatavalt harva kohatav põhjatsiitsitaja. Harjumaa pakkus samuti üht-teist: Maardu järvel 25. mail kaks mustkael-pütti, ning 29. mail vastavalt Vetlas kaks mesilasenäppi ja Paldiskis halltsiitsitaja, kellest viimane püsis nädalajagu päevi paigal, andes sellega paljudele huvilistele võimaluse oma liiginimekirja täiendada. Kuu jooksul kohati haruldustest veel vastavalt Puises ja Kalanas kaht jääkauri, Kärevere luhal tegutsenud kolme habeviirest ja Audrus mustlauk-õgijat. Mai viimane päev tõi Karalast teate naerutiirust, mis HK tunnustamisel on liigi 6. vaatluseks Eestis.

Möödunud aastast ühe märkimisväärsemana saab esile tõsta väikehüübi erakordset esinemist – suvel kohati vähemalt 12 territoriaalset isendit, põhiliselt Ida- ja Kagu-Eestis. Lisaks väikehüübile kohati mitmel pool, peamiselt Saaremaal, kevad-suvisel ajal ka kaelus-kärbsenäppe. Vaatlejatele jäid põnevamatest liikidest ette veel väiketrapp 3. juunil Audrus, kaeluskotkas 7. juunil Raadil ning selle perioodi ehk parima leiuna Eesti neljas niidu-kaelustäks 13. juunil Pärnumaal Leina külas.

Niidu-kaelustäks (Saxicola maurus). 13.06.2025 Pärnumaal Leina külas. Foto: Aivar Tiisler

Juuli-september

Juulis kohati märkimisväärsematest liikidest meil südasuvel harvaesinevat siidisaba 2. juulil Viinistus, aasta teist mustlauk-õgijat 13. juulil Mustmätta külas Ida-Virumaal, siidhaigrut 26. juulil Puises ning 29. juulil vastavalt Põõsaspeal ja Mustvees karbuskajakat. Haruldaste läbirändajate otsa tegi lahti pikksaba-änn 26. juulil Tahkunas.

Augusti algus oli soojast ilmast ja soodsatest tuuleoludest tingituna igati põnev, sest 3. augustil kohati lausa kaht haruldast röövlindu – Hälvatis stepipistrikku, kes on varasemalt Eestisse sattunud vaid korra, kui 15 aastat varem seikles siin üks satelliitsaatjat kandnud isend, ning Lääne-Virumaal Varudis Eesti kuues stepiviu.

Stepipistrik (Falco cherrug). Pärnumaal Hälvati külas 4. augustil 2025. Foto: Tiiu Tali

9. augustil jäi Väätsa lähistel huvilise kaamera ette noor roosa-kuldnokk ning suvel meil erakordselt palju esinenud väikehüüp suudeti fikseerida kahel järjestikusel kuupäeval öörändel Veerikul , vastavalt 14. ja 15. augustil. Iga-aastase rõngastusprojekti raames Pulgojal püüti tänavu ka kaks padu-roolindu, 19. ja 21. augustil. Kaks päeva hiljem pildistati Lääne-Virumaal Tõugus hõbehaugast, kelle kohta on praeguse seisuga HK-s vaid üks tunnustatud vaatlus.

Iga-aastased vabatahtlikud rändeloendused Põõsaspeal ja Säärel pakkusid 29. augustil haruldasi läbirändajaid: ida-mustvaeras ja kaks mornelit, ülejärgmisel päeval ka kirde-tõmmuvaeras, keda nähti Põõsaspeal ka septembris kolmel korral, ning aasta esimese punajalg-pistriku, keda sügisese invasiooni käigus kohati vähemalt 50 isendit. Fenoharuldustest saab välja tuua sisemaal üpris harva kohatava söödikänni vaatluse Valgamaal Pikkjärvel 29. augustil.

Septembri esimesed kõvemad haruldused leiti Saaremaalt, kus Säärel 10. kuupäeval lisaks suurepärasele röövlinnurändele saadi kirja ka Eesti 5. tõmmuiibis, päev hiljem leiti Rahustelt Eesti seitsmes kõrbe-kivitäks ning sellest omakorda ülejärgmisel päeval Saklas meil varem vaid korra kohatud liiv-kivitäks. Haruldaste röövlindude monopol kuulus mullu Lääne-Virumaa põhjaosale, sest lisaks juba mainitud leidudele saadi 17. septembril Vihulas suurepärane dokumentatsioon aasta teisest ja Eesti seitsmendast stepiviust. Harvemini kohatavate lehelindude otsa tegi lahti päev hiljem Tartus Annelinnas pildistatud vööt-lehelind, meil reeglina kõige tavalisem mittepesitsev lehelind, keda aga sel sügisel kohati mõnevõrra üllatuslikult vaid neljal korral.

Oktoober-detsember

2. oktoobril pildistati Tallinnas Kitsekülas sügise esimest vöötkakku. Aasta esimesed kuld-lehelinnud leiti 4. oktoobril Kablis ja 6. oktoobril Salmes, viimases kohati ka mandariinparti ja hilist öösorri. Samal kuupäeval nähti Omedus aasta ainsat puna-veetallajat ja päev hiljem randkiuru, mis on mõlema liigi puhul ka läbi aegade teiseks sisemaavaatluseks Eestis. 7. oktoobril kohati Puises aasta esimest tuhk-lehelindu, keda leiti meil 2025. aastal rekordilised viis isendit, isegi rohkem kui vööt-lehelindu. Aasta ainus, meil üllatavalt harva kohatav sinisaba jäi Adam Alliksaare kaamera ette 10. oktoobril. Järgmine haruldustelaine sai alguse 18. oktoobril, mil Ruhnus nähti väiketsiitsitajat, päev hiljem lisaks kuld-lehelinnule ka tõmmu-lehelindu, ning Saaremaal Maantee külas tuhk-lehelindu, sama liiki kohati ka järgmisel päeval Säärel, koos teiste triibuliste lähisugulaste vööt- ja kuld-lehelinnuga koos tegutsemas, ning 24. oktoobril Tagaranna külas.

Kui enne 27. oktoobrit võis olla pisuke kartus, et uute liikide lisandumise osas jääb saldo nulli, siis pärast seda enam kindlasti mitte, sest just mainitud kuupäeval õnnestus Sõrve säärest läände jääval merealal Poola linnuvaatlejatel näha ja pildistada peegel-tormilindu (Ardenna grisea). Tegemist on Lõuna-Atlandi lähisantarktilistel (Falklandi saarestik, Lõuna-Georgia) ning Kagu-Austraalia ja Uus-Meremaa rannikualadel ja saartel pesitseva merelinnuga, kes pesitsusvälise aja veedab suures osas põhjapoolkera vetes. Liik on Läänemerel väga haruldane külaline.

Peegel-tormilind (Ardenna grisea) Saaremaal Sõrve lähedal merel 27.10.2025. Foto: Paweł Malczyk

3. novembril õnnestus Siim Vaaril Säärel pildistada õgijat, mis välitunnuste poolest paistis olevat hea kandidaat Eesti esimeseks viir-hallõgijaks (Lanius borealis), keda aga praeguse parima teadmise kohaselt saab kindlalt määrata vaid DNA-proovi alusel (räppetomp, fekaal), mida aga linnult koguda ei õnnestunud. Lisaks antud õgijale kohati Säärel samal päeval Eesti hiliseimat hall-kärbsenäppi. Viimatimainitu polnud ainsaks liigiks, kes lahkumisega venitada otsustas, nii kohati 5. novembril erinevates kohtades kaht suitsupääsukest, 7. novembril Piirumis heletildrit ja Säärel kivitäksi, päev hiljem Omedus vihitajat ja Voldi külas kaht punakael-laglet, 10. novembril Säärel ja Põõsaspeal vastavalt roo-loorkulli ja söödikänni, viimast kohati samas kohas rändel ka 16. novembril. Kaljukajakaid kohati sügisrändel kokku 8 isendit, neist 5 Säärel ja 3 Põõsaspeal. Kahes kohas Harjumaal õnnestus huvilistel vaadelda ka männileevikesi, 21. novembril Ihasalus kolme ja viis päeva hiljem Lohusalus kahte isendit. Novembrikuu parimaks liigiks osutus aga Merike Pikkmetsa poolt leitud Eesti teine mustkurk-raat Säärel 22. novembril.

Talvekuu alguses on linnuvaatlejad sageli Saaremaal, otsimaks meil rändega viivitanud tiivulisi, keda parema õnne korral ka oma talveliikide nimekirja täienduseks lisada saab, sest just meie suurimal saarel on aegade jooksul ehk enim talveharuldusi leitud. Ka mullune polnud erand – Säärel said 1. detsembril huvilised kirja Eesti esimese talvise tuhk-lehelinnu, kes ilmselt oli paigal juba oktoobri lõpust. Lisaks oli samas paigal märkimisväärsematest ka tuttlõoke ja võsaraat; Rahustes andsid enim tooni kurvitsalised – plüü, kaks vöötsaba-viglet ja 55 tikutajat, lisaks luitsnokk-part ja must-lepalind, keda kohati detsembris veel kolmel korral. Ka plüü puhul ei jäänud Säärel nähtud isend talvekuu ainsaks, nii kohati üht isendit 5. detsembril Osmussaarel, tegutsemas koos teise talveharulduse randkiuruga. Märkimisväärsematest liikidest õnnestus huvilistel vaadelda veel väike-lehelindu 20. detsembril Vaemlas ja kurvitsalistest lisaks eelmainitutele ka kaht suurrüdi Vesitükimaal aasta viimasel päeval.

Ränne

Kuigi 2025. aastal organiseeritud loendusprojekte ei toimunud, siis populaarsemates rändevaatluskohtades, põhiliselt Põõsaspeal, Säärel ja väiksemal määral ka mujal, toimusid vabatahtlikud rändevaatlused. Märkimisväärsematest numbritest saab Põõsaspealt välja tuua järgmised Eesti päevarekordid:
28 kivitäksi (14. septembril),
25 sarvikpütti (18. septembril),
39 203 mustlagle (28.septembril).

Septembri lõpus oli ka viupardil hea rändeliikumine, kus kahel järjestikusel päeval loendati üle 19000 linnu (26.-27.09). Aegade teine päevasumma tuli liivatüllil (318 isendit 10. augustil) ja söödikännil (49 isendit 19. septembril).

Sääre paistis tänavu silma hea röövlinnurände poolest, mida iseloomustasid vahemikus 9-11 september kohatud 372 tuuletallajat, 56 roo-loorkulli ja 46 lõopistrikku, samuti esines märkimisväärselt, 15 isendi jagu ka punajalg-pistrikke. Säärelt saab välja tuua ka ühe Eesti päevarekordi:
41 570 kaelustuvi (10. oktoobril)

Naaberriigid ja Lääne-Palearktis

Läti liiginimekirja lisandus mullu kolm liiki: 11. juulil lendas üle riigi lõunaosa viis aastat tagasi Poolas satelliitsaatjaga varustatud vöötnokk-kajakas (Larus delawarensis), 2. oktoobril kohati Kolka neemel prillvaerast (Melanitta perspicillata) ning 17. oktoobril Liepajas kaht taigakiuru (Anthus hodgsoni).
Soome sai rõõmu tunda käharpelikanist (Pelecanus crispus), kes leiti 17. juunil Kökari saarelt.
Lääne-Palearktise nimekiri täienes kahe liigiga: 26. veebruaril leiti Walesis Caernarfonis haldjastiir (Gygis alba), kes küll paraku suri mõne päeva pärast, ning 16. oktoobril Suurbritannias Shetlandi saartel aed-kahutikat (Myarchus crinitus).

Võistlused

Iga-aastane linnuralli Estonian Open leidis aset 16. augustil ja ralli 30. juubeli puhul oli rallialaks kogu Eesti. Osales 21 tiimi. Kuigi heitlik, vihmahoogudega ilm muutis vaatlemise kohati parajaks väljakutseks, võitis ralli viimase kaheksa aasta parima tulemusega – 150 liiki – võistkond “Läänemaa” koosseisus Leho Luigujõe, Tarvo Valker ja Sten Lassmann, edestades kahe liigiga võistkonda “Avescapes Oy” (Heikki Eriksson, Tuomas Seimola, Roni Väisänen).

Estbirdingu aastavõistluseks oli seekord “Rarileidja 2025”, mille erinevuseks varasematest Rarileidja võistlustest oli võimalus saada punkte ka uue talveliigi leidmise eest. Kuigi ühelgi osalejal sellist õnne ei olnud, suutsid aasta jooksul punkte koguda üle 40 vaatleja. Võistluse võitis Pelle Mellov 31 punktiga varasemate Rarileidjate mitmekordse võitja Uku Paali (29 punkti) ja Antero Lindholmi ees (22 punkti).

Koostanud: Madis Karu