Aardla polder ja järv, Ropka-Ihaste luht
Asukoht:
Aardla vaatlusala kompleks asub Tartu linna suhtes kagus. Tartust tuleb sõita Ülenurme suunas ja pöörata enne Ülenurmet Kurepalu maanteele. Pärast seda pööret tuleb sõita 1 km kuni Porijõe sillani. Suuremate üleujutuste ajal võib juba siin vaatlema hakata kuna tihti on veelinnud lausa tee-äärsetesse lompidesse kogunenud. Pärast Porijõe silda pöörab rada vasakule – siit pääseb Ropka-Ihaste luha tammile. See tamm kulgeb ca 3 km ja on hea roostiku- ja veelindude paik. Liikuda on siin kõige otstarbekam jalgsi või jalgrattaga. Sillast paremale viiv kruusatee viib Aardla järve ümbritsevate põldude ja poldri vahele. Põllud on kevadeti üleujutatud (iga aasta erinevais paigus). Mööda neid teid saab hõlpsasti ka autoga sõita ja siitkaudu viib tee ringiga ka Tartu prügila juurde. Sel teel on hea lõunast alates röövlinde ja rännet vaadelda kuna siis on päike seljatagant. Ümber järve saab mööda erinevaid teid mitmete kilomeetrite ulatuses liikuda.
Kui Porijõe sillast otse mööda maanteed edasi sõita siis jõuate umbes 1,5 km pärast Savijõe sillani. Paarsada meetrit enne seda silda pöörab väike põllutee paremale (suure puu juurest). Siitkaudu pääseb Aardla poldrile. Tee lõpus on kanal kust üle ei pääse, see on paik on väga hea vaatluskoht. Siit saab vaadata Aardla järvele (kuna järve pindala on viimaste aastatega oluliselt suurenenud).
Haaslava kalatiigid on eravaldus ja seal liikumine on keelatud!
Kohapeal:
Ropka-Ihaste luha tamm on olnud läbi aegade linnumeeste üks lemmikpaiku. Nüüdseks on siinne luht liialt võsastunud ja veelinnud eelistavad Aardla järve ümbruses asuvaid üleujutatud põlde ja poldrilappe. Siiski on ka siinpool maanteed niidetud põllulappe ja retk mööda tammi on väga hea värvuliste vaatlemiseks ning kuulamiseks. Tammi lõpus on tehisjärve kaldal suur mudaküngas kust näeb ka Haaslava suunas. Siit avaneb hea vaade (eriti hommikul Ropka-Ihaste luhale).
Aardla polder on väga heade vaadetega ja liikumisvõimalustega ala. Veetase on siin aastati erinev ja sellest sõltub ka lindude hulk ja nende peatuspaikade asukoht. Parimad vaatluskohad on Aardla järve idakaldal olev linnutorn, Savijõe silla juures asuv teeots ja Porijõega paralleelselt kulgev kruusatee.
Haaslava kalatiigid on kevadeti haneliste kogunemiskoht. Sügiseti kui tiigid on veest tühjendatud käib siin toitumas palju kurvitsalisi. Kahjuks on see eravalduses olev ala, kuhu sissepääsu ei võimaldata.
Aardlapalu prügila on eriti hea koht kajakate vaatamiseks. Samuti käiakse siin talvituvaid rändlinde otsimas (kuldnokk, kanepilind jt.).
Linnustik:
Ala karakterliikideks on hallpõsk-pütt, hallhaigur, täpikhuik, rukkirääk, mustviires, väikekajakas, roo-loorkull, rohunepp, roolinnud, roo-tsiitsitaja, lambahänilane, kadakatäks, sookiur, kukkurtihane, roo- ritsiklind, jt.
Põnevamatest liikidest esinevad siin väikepütt (Tachybaptus ruficollis), must-toonekurg (Ciconia nigra), lammitilder (Tringa stagnatilis), sooräts (Asio flammeus), jäälind (Alcedo atthis), kuldhänilane (Motacilla citreola) jt.
Siin on kohatud ka palju haruldusi – mustkael-pütt (Podiceps nigricollis), lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus), väikehuik (Porzana parva), hallkibu (Xenus cinereus), valgetiib-viires (Chlidonias leucopterus), habeviires (Chlidonias hybridus), must-harksaba (Milvus migrans), lumekakk (Bubo scandiacus), vöötkakk (Surnia ulula), roherähn (Picus viridis), vaenukägu (Upupa epops), mesilasenäpp (Merops apiaster), tundrakiur (Anthus cervinus), kõrbe-kivitäks (Oenanthe deserti), hele-urvalind (Carduelis hornemanni), mägi-kanepilind (Carduelis flavirostris).
Parim aeg ala külastamiseks on ehk aprilli lõpp kui on veelindude maksimumaeg. Kogu kevade ja sügise jooksul näeb siin palju läbirändajaid. Kurvitsaliste maksimumaeg on mai keskel kui siin peatub palju tutkaid ja mudatildreid. Tihti kohatakse siin ka sisemaale ebatüüpilisi liike – meriskit, räuska, tõmmukajakat jt.
Ropka-Ihaste luha, Haaslava kalatiikide ja Aardla järve linnustiku liigiline koosseis.
Haruldasemate liikide vaatlustel on märgitud sulgudes vaatlusaasta.
- Järvekaur Gavia arctica (1994, 2007)
- Väikepütt Tachybaptus ruficollis
- Tuttpütt Podiceps cristatus
- Hallpõsk-pütt Podiceps grisegena
- Sarvikpütt Podiceps auritus
- Mustkael-pütt Podiceps nigricollis (1992, 2004)
- Kormoran Phalacrocorax carbo
- Hüüp Botaurus stellaris
- Hallhaigur Ardea cinerea
- Hõbehaigur Egretta alba
- Must-toonekurg Ciconia nigra
- Valge-toonekurg Ciconia ciconia
- Kühmnokk-luik Cygnus olor
- Väikeluik Cygnus columbianus
- Laululuik Cygnus cygnus
- Rabahani Anser fabalis
- Suur-laukhani Anser albifrons
- Lühinokk-hani Anser brachyrhyncus
- Hallhani Anser anser (2009, 2010, 2011)
- Kanada lagle Branta canadensis
- Valgepõsk-lagle Branta leucopsis
- Mustlagle Branta bernicla (2006, 2011)
- Punakael-lagle Branta ruficollis (2011)
- Ristpart Tadorna tadorna (1992 )
- Viupart Anas penelope
- Rääkspart Anas strepera
- Piilpart Anas crecca
- Sinikael-part Anas platyrhynchos
- Soopart Anas acuta
- Rägapart Anas querquedula
- Luitsnokk-part Anas clypeata
- Punapea-vart Aythya ferina
- Tuttvart Aythya fuligula
- Merivart Aythya marila
- Aul Clangula hyemalis
- Tõmmuvareas Melanitta fusca
- Sõtkas Bucephala clangula
- Väikekoskel Mergus albellus
- Rohukoskel Mergus serrator
- Jääkoskel Mergus merganser
- Herilaseviu Pernis apivorus
- Must-harksaba Milvus migrans (2000, 2007)
- Merikotkas Haliaeetus albicilla
- Roo-loorkull Circus aeruginosus
- Välja-loorkull Circus cyaneus
- Soo-loorkull Circus pygargus
- Kanakull Accipiter gentilis
- Raudkull Accipiter nisus
- Hiireviu Buteo buteo
- Karvasjalg-viu Buteo lagopus
- Väike-konnakotkas Aquila pomarina
- Suur-konnakotkas Aquila clanga (2004, 2005, 2008, 2009)
- Kaljukotkas Aquila chrysaetos (2004)
- Kalakotkas Pandion haliaetus
- Tuuletallaja Falco tinnunculus
- Punajalg-pistrik Falco vespertinus (2002, 2003, 2004, 2010)
- Väikepistrik Falco columbarius
- Lõopistrik Falco subbuteo
- Rabapistrik Falco peregrinus
- Teder Tetrao tetrix (?)
- Nurmkana Perdix perdix
- Rooruik Rallus aquaticus
- Täpikhuik Porzana porzana
- Väikehuik Porzana parva
- Rukkirääk Crex crex
- Tait Gallinula chloropus
- Lauk Fulica atra
- Sookurg Grus grus
- Karkjalg Himantopus himantopus (2011)
- Naaskelnokk Recurvirostra avosetta (2018)
- Merisk Haematopus ostralegus
- Väiketüll Charadrius dubius
- Liivatüll Charadrius hiaticula
- Rüüt Pluvialis apricaria
- Plüü Pluvialis squatarola
- Kivirullija Arenaria interpres (2018)
- Kiivitaja Vanellus vanellus
- Suurrisla Calidris canutus (2007, 2010)
- Väikerisla Calidris minuta
- Värbrisla Calidris temminckii
- Kõvernokk-risla Calidris ferruginea
- Soorisla Calidris alpina
- Plütt Limicola falcinellus
- Tutkas Philomachus pugnax
- Mudanepp Lymnocryptes minimus (2003)
- Tikutaja Gallinago gallinago
- Rohunepp Gallinago media
- Metskurvits Scolopax rusticola
- Mustsaba-vigle Limosa limosa
- Suurkoovitaja Numenius arquata
- Väikekoovitaja Numenius phaeopus
- Tumetilder Tringa erythropus
- Punajalg-tilder Tringa totanus
- Lammitilder Tringa stagnatilis
- Heletilder Tringa nebularia
- Metstilder Tringa ochropus
- Mudatilder Tringa glareola
- Vihitaja Actitis hypoleucos
- Hallkibu Xenus cinereus (2000, 2011)
- Veetallaja Phalaropus lobatus
- Puna-veetallaja Phalaropus fulicarius (2010)
- Väikekajakas Larus minutus
- Naerukajakas Larus ridibundus
- Kalakajakas Larus canus
- Tõmmukajakas Larus fuscus
- Hõbekajakas Larus argentatus
- Merikajakas Larus marinus
- Jääkajakas Larus hyperboreus (1958)
- Räusktiir Sterna caspia
- Jõgitiir Sterna hirundo
- Tutt-tiir Sterna sandvicensis (2003)
- Väiketiir Sterna albifrons (1952, 2008)
- Mustviires Chlidonias niger
- Valgetiib-viires Chlidonias leucopterus
- Habeviires Chlidonias hybridus (2002, 2004, 2006, 2009, 2011)
- Laisaba- änn Stercorarius pomarinus (2003)
- Kodutuvi Columba livia
- Kaelustuvi Columba palumbus
- Õõnetuvi Columba oenas
- Turteltuvi Streptopelia turtur
- Kägu Cuculus canorus
- Lumekakk Bubo scandiacus (2005)
- Vöötkakk Surnia ulula (2003)
- Kodukakk Strix aluco (2007)
- Kõrvukräts Asio otus
- Sooräts Asio flammeus
- Piiritaja Apus apus
- Jäälind Alcedo atthis
- Mesilasenäpp Merops apiaster (2006)
- Vaenukägu Upupa epops (2007, 2012)
- Väänkael Jynx torquilla
- Roherähn Picus viridis (1992)
- Musträhn Dryocopus martius
- Suur-kirjurähn Dendrocopos major
- Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
- Väike-kirjurähn Dendrocopos minor
- Põldlõoke Alauda arvensis
- Nõmmelõoke Lullula arborea (2012)
- Kaldapääsuke Riparia riparia
- Suitsupääsuke Hirundo rustica
- Räästapääsuke Delichon urbica
- Metskiur Anthus trivialis
- Sookiur Anthus pratensis
- Tundrakiur Anthus cervinus
- Lambahänilane Motacilla flava
- Kuldhänilane Motacilla citreola (alates 2001 .a.)
- Linavästrik Motacilla alba
- Siidisaba Bombycilla garrulus
- Käblik Troglodytes troglodytes
- Vesipapp Cinclus cinclus
- Võsaraat Prunella modularis
- Punarind Erithacus rubecula
- Must-lepalind Phoenicurus ochruros
- Ööbik Luscinia luscinia
- Luha-sinirind Luscinia svecica
- Kadakatäks Saxicola rubetra
- Kivitäks Oenanthe oenanthe
- Kõrbe-kivitäks Oenanthe deserti (1986)
- Musträstas Turdus merula
- Hallrästas Turdus pilaris
- Laulurästas Turdus philomelos
- Vainurästas Turdus iliacus
- Hoburästas Turdus viscivorus
- Võsa-ritsiklind Locustella naevia
- Jõgi-ritsiklind Locustella fluviatilis
- Roo-ritsiklind Locustella luscinioides
- Kõrkja-roolind Acrocephalus schoenobaenus
- Aed-roolind Acrocephalus dumetorum
- Soo-roolind Acrocephalus palustris
- Tiigi-roolind Acrocephalus scirpaceus
- Rästas-roolind Acrocephalus arundinaceus
- Käosulane Hippolais icterina
- Vööt-põõsalind Sylvia nisoria
- Väike-põõsalind Sylvia curruca
- Pruunselg-põõsalind Sylvia communis
- Aed-põõsalind Sylvia borin
- Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla
- Mets-lehelind Phylloscopus sibilatrix
- Väike-lehelind Phylloscopus collybita
- Salu-lehelind Phylloscopus trochilus
- Pöialpoiss Regulus regulus
- Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata
- Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca
- Väiketikk Ficedula parva
- Sabatihane Aegithalos caudatus
- Sootihane Parus palustris
- Põhjatihane Parus montanus
- Tutt-tihane Parus cristatus
- Musttihane Parus ater
- Sinitihane Parus caeruleus
- Rasvatihane Parus major
- Puukoristaja Sitta europaea
- Porr Certhia familiaris
- Roohabekas Panurus biarmicus
- Kukkurtihane Remiz pendulinus
- Peoleo Oriolus oriolus
- Punaselg-õgija Lanius collurio
- Hallõgija Lanius excubitor
- Pasknäär Garrulus glandarius
- Harakas Pica pica
- Mänsak Nucifraga caryocatactes
- Hakk Corvus monedula
- Künnivares Corvus frugilegus
- Hallvares Corvus corone
- Ronk Corvus corax
- Kuldnokk Sturnus vulgaris
- Koduvarblane Passer domesticus
- Põldvarblane Passer montanus
- Metsvint Fringilla coelebs
- Põhjavint Fringilla montifringilla
- Rohevint Carduelis chloris
- Ohakalind Carduelis carduelis
- Siisike Carduelis spinus
- Kanepilind Carduelis cannabina
- Mägi-kanepilind Carduelis flavirostris (2004, 2012)
- Urvalind Carduelis flammea
- Hele-urvalind Carduelis hornemanni
- Männileevike Pinicola enucleator (2013)
- Kuuse-käbilind Loxia curvirostra
- Karmiinleevike Carpodacus erythrinus
- Leevike Pyrrhula pyrrhula
- Suurnokk-vint Coccothraustes coccothraustes
- Hangelind Plectrophenax nivalis
- Lapi tsiitsitaja Calcarius lapponicus (2007)
- Talvike Emberiza citrinella
- Põldtsiitsitaja Emberiza hortulana (?)
- Rootsiitsitaja Emberiza schoeniclus