Linnuaasta 2020

2020. aasta tõi linnuvaatlejaile mitmeid põnevaid leide ja seoses Estbirdingu võistlusega „Iga kuu uus list” koguti väga palju vaatlusinfot. Eesti sai juurde kaks uut linnuliiki – põhja-tormilinnu ning ameerika vihitaja.

Ameerika vihitaja (Actitis macularia). Põõsaspea neem, Läänemaa, 29.09.2020. Eesti esmasleid. First for Estonia. / Foto: Annika Forsten

Pika pausi järel kohati tarna-roolindu ja väiketrappi. Samuti vaadeldi Eesti 2. kõnnu-pääsujooksurit. Palju kohati puna-veetallajaid, tõmmu-lehelinde ja roosa-kuldnokki. Invasioonilinnud paistsid silma oma vähesusega. 2020. aastal nähti Eestis kokku 294 linnuliiki (2019. aastal vastavalt 303).

Jaanuar
Talv algas väga soojalt, detsembri keskmine õhutemperatuur oli plusspoolel ning püsivat lumikatet polnud jaanuari alguseks tekkinudki. Eeldada võis, et talvitama on jäänud mitmeid huvitavaid linnuliike. Jaanuaris algas ka Estbirdingu uus võistlus “Iga kuu uus list”, kus igas kalendrikuus tuli näha võimalikult palju linnuliike. Sooja talve ning motiveeritud vaatlejate koosmõjul ei lasknud üks selle talve suurimaid üllatusi ennast kaua oodata. Kohe 1. jaanuaril leidsid Uku Paal ja Mariliis Paal Eestile uueks talveliigiks põldvuti. Lind aeti üles Saaremaal Jämaja jõesuudmest, kus ta oli paigal ka veel 5. jaanuaril. Oktoobrist saati oli Kõinastu leel peatumas suurkoovitaja, keda vaadeldi samas 6. jaanuarini.

Huvitavaid leide kogunes jaanuaris teisigi:
1. jaanuaril Lääne-Virumaal Mallas tuuletallaja (Vilja Padonik ja Lembe Aasorg)
2. jaanuaril Hiiumaal Tahkunas must-lepalind (Arnold Kristjuhan) (samas 7.01. kolm isendit)
4. jaanuaril Saaremaal Roomassaares lääne-pöialpoiss (Margus Ellermaa)
5. jaanuaril Saaremaal Lüllel 2 suur-laukhane (Kaarel Võhandu ja Raul Vilk)
5. jaanuaril Saaremaal Türjul puna-harksaba (Margus Ellermaa ja Jukka Salokangas)
5. jaanuaril Läänemaal Põõsaspea neemel randkiur (Janne Põlluaas, Peter Lind, Siim Vaar)
7.jaanuaril Saaremaal Roomassaares väike-lehelind (Kaarel Võhandu ja Raul Vilk)
11. jaanuaril Hiiumaal Ristna neemel jääkajakas (Hannes Pehlak)
13. jaanuaril Saaremaal Kasti lahel 2 ristparti (Ainar Unus)

Kui põhiliselt leitakse talverarisid pehmema kliimaga saartelt ja läänerannikult, siis mõned leiti ka sisemaalt:
11., 20. ja 30. jaanuaril Tartumaal vastavalt 1, 3 ja 7 vööt-käbilindu (Pelle Mellov, Anni Miller, Peeter Anijalg)
12. jaanuaril Lääne-Virumaal Metsanurgal sooräts (Tarvo Valker, Chris Townend, Martin Piispea)
22. jaanuaril Tartumaal Varnjas kukkurtihane (Uku Paal)

Paljud liigid, kes kümme aastat tagasi olid talvel üsna haruldased, on nüüd pehmematel talvedel juba üsna regulaarsed talvitajad. Näiteks tikutaja, sookiuru, kanada lagle, punapea-vardi, rabapistriku, põhja- ning metsvindi, rooruiga, taida, sarvikpüti ja hoburästa vaatlusi kogunes jaanuari jooksul õige mitmeid.

Veebruar
Erakordselt soe talv veebruarini, mil temperatuur küündis vahepeal ligi +10 kraadini. Talvitumiseks soodsaid olusid kasutasid osad linnud endiselt ära ning ei lahkunudki talve lõpuni lõuna poole. Nii leiti muidu väga haruldast talvitujat, luitsnokk-parti, lausa kolmest kohast. 1. veebruaril Viljandi veepuhastusjaamas (Uku Paal, Mariliis Paal), 7. veebruaril Tartu linnas Emajõel (Monika Bondarenko, Tiiu Tali) ja 24. veebruar Tartumaal Aardla poldril (Ahto Pent). Võib kahtlustada, et tegemist oli sama isendiga, kes asukohta vahetas.

Varajaste rändurite saabumine algas juba veebruari alguses õõnetuvide ja hallhanedega. Kuu keskel jõudsid juba kohale ka ristpardid, kiivitajad, põldlõokesed, kaelustuvid ja sookured. Kuu lõpupoole olid juba kohal esimesed hoburästad, rüüdad, nõmmelõokesed, hüübid, rabahaned ja suur-laukhaned. Eriti varajaste saabujatena leiti Saaremaal Rahustes 26. veebruaril 2 liivatülli (Kaarel Võhandu, Madis Karu). Lisaks varajastele kevadränduritele olid huvitavamad vaatlused järgmised:

2. veebruaril Järvamaal Retlas tuuletallaja (Siim Vaar)
4. veebruaril Põlvamaal Põlva linnas must-lepalind (Margit Kärblane)
7. veebruaril Hiiumaal Vaemlas võsaraat (Leho Aaslaid)
18. veebruaril Harjumaal Tabasalus sooräts (Anonymous)
29. veebruaril Lääne-Virumaal Vihulas lapi tsiitsitaja (Peep Veedla, Taimi Veedla)

Märts
Märts oli ilma poolest väga heitlik, kus soojalained vaheldusid pakasega. Kuu kõige soojem päev oli 27. märts +14 kraadiga, kuid juba neli päeva hiljem oli temperatuur kukkunud -11 kraadi peale. Esimene korralikum rari leiti 7. märtsil Lääne-Virumaal Nurmetu külas, kus tegutses euroopa kaelustäks (Vilja Padonik). Lind oli paigal ka järgmisel päeval, mil paljudel õnnestus teda bongata. 17. märtsil leiti veel Lääne-Virumaalt kaelusrästas (Vilja Padonik). 19. märts saabus Järvamaale Türi lähedale tuttlõoke (Rein Kalmus), kes hoidis seal visalt territooriumi juuli esimeste päevadeni. Kahjuks paarilist tal leida ei õnnestunud. Merelisemate raride hooaja avas 19. märtsil Harjumaal Viinistust leitud tundrakaur (Martin Piispea). Kokku kogunes sellel aastal 9 tundrakauri vaatlust, neist lausa 5 Hiiumaalt Ristnast. 22. märts leiti juba uued euroopa kaelustäksid Saaremaalt Mõntust (Markku Ojala), sedapuhku 2 isaslindu korraga. Tavapärasest varem saabujaid jätkus ka märtsi. 20. märtsil leiti Läänemaalt Haeskast esimene tutkas (Trinus Haitjema) ja samal päeval sealt samast lähedalt Põgari-Sassist naaskelnokk (Tarvo Valker, Helen Pikkat).

Aprill
Iga aastaga tavalisemaks muutuvad harksabad jätkasid seda trendi ka 2020 aastal. Puna-harksaba nähti aprilli ja mai jooksul üheksas erinevas kohas ning must-harksaba rohkem kui kahekümnes erinevas kohas. Samuti on jätkuvalt tõusutrendis stepi-loorkullide vaatluste hulk, aprillis-mais vaadeldi neid lausa 21 erinevas kohas. Ka kaelusrästad tegid oma tavapärase etteaste saartel ja läänerannikul tosina vaatlusega. Üks isend leiti ka sisemaalt Viljandi maakonnast Hallistelt (Agu Helimets). Vaenukägu ja lääne-pöialpoiss olid harilikud.

Vähem arvukatest raridest leiti Harjumaalt Männiku karjääri ühelt järvelt punanokk-vart (Ott Maaten, Liliana Maaten). Kannustatuna kuuliikide kogumise võistlusest, käisid linnuvaatlejad seda pikalt paigal püsinud isendit bongamas, mis oli ilmselt rekordarv kordi Eesti linnuvaatlemise ajaloos. Aprilli ja mai jooksul kogunes punanokk-vardist PlutoF andmebaasi lausa 45 vaatlust. Euroopa ohustatuima liigi, väike-laukhane praktiliselt kogu Euroopa populatsioon, peatus taaskord Hiiumaal, kus maksimumarvukuseks saadi 22. aprillil 102 isendit (Leho Aaslaid). Lisaks leiti kaks isendit Noarootsi põldudelt (Tarvo Valker) ja üks isend Tartumaalt Aardla poldrilt (Uku Paal, Mariliis Paal). Aardlas leiti hiljem veel kaks isendit ja nende puhul teame, et tegemist on 2018. aastal rõngastatud Rootsi taasasustatud populatsiooni isenditega. Tuttlõokesi vaadeldi aprillis kahel korral, kaks isendit Hiiumaal Ristna neemel (Leho Aaslaid) ja üks isend Lääne-Virumaal Rakvere lähistel 10.-18.04 (Vilja Padonik). Aprillis tehti ka järjekordne euroopa kaelustäksi vaatlus kui 19. aprillil registreeriti üks Harjumaal Rohuneemes (Kilvar Kessler). Sarviklõokesi vaadeldi kahel korral: üks isend 20. aprillil Läänemaal Österbys (Maie Arro) ja kaks isendit 21. aprillil Ida-Virumaal Narvas (Juri Mjatlin).

Eksootilisematest külalistest leiti 11. aprillil Lääne-Virumaalt Varangult üks mõrsjapart ja üks mandariinpart (Kristina Lätti). Nende puhul võib küll kahtlustada kuskilt linnukasvatusest põgenemist. Kahte mandariinparti kohati ka 27. aprillil Lääne-Virumaal Aseris (Ene Määr, Aivar Määr). 26. aprillil leiti Läänemaalt Haeskast vööthani (Kaia Kukk, Kristo Lauk).

Mai
Koroonaviiruse leviku tõttu oli parimal rändeajal saartele pääs tugevasti piiratud. Nendel linnuvaatlejatel, kes Hiiumaale siiski pääsesid, olid seal aga tõelised pidupäevad. 2. mail leiti Hiiumaalt Ristna neemelt väiketrapp (Uku Paal, Mariliis Paal). See on Eesti 5. vaatlus, kusjuures viimane vaatlus enne seda leidu pärineb 1935. aastast. Samal ajal kui bongarid mandril ahastusest juukseid kiskusid, leidsid Uku ja Mariliis samast veel kaelus-kärbsenäpi ja Kalana sadamas oleva jääkajaka. Iga linnuvaatleja unistusretk jätkus 4. mail Kalana sadamast leitud euroopa kaelustäksiga (Uku Paal, Mariliis Paal).

4. mail leiti Lääne-Virumaalt 2 punajalg-pistrikku (Peep Veedla, Taimi Veedla). Kevadrändel on see liik harv. Kahlajatest nähti 12. mail Läänemaal Puises hallkibu (Rein Kalmus). Teine isend leiti 27. mail Ruhnu Ringsu sadamast (Margus Ellermaa). 27. mail leiti Läänemaalt Põgarist mornel (Hannes Pehlak, Miguel Monteiro). 30. maiks kui bongarid kohale jõudsid, oli neid juba kolm.

16. mail nähti Ristna neemel rändel olevat laisaba-änni (Anni Miller, Pelle Mellov). 18. mail vaadeldi Pärnumaal Tori lähistel madukotkast (Eedi Lelov).

Rändlindude päevasummadest tuleb ära mainida Kablis 4. mail 5702 suitsupääsukest; Hiiumaal Ristnas 8. mail 78 500 mustvaerast ja 15. mail 41 lõunatirku.

Juuni
Juuni algus oli harulduste poolest üsna vaikne. Väike-käosulase vaatlusi kogunes nii Kagu-Eesti pesitsusaladelt kui ka rannikult Saaremaalt ja Soome lahe väikesaartelt. 5. juunil leiti Saaremaalt Türjult mustvares (Timo Nuoranen). Raskema kaaluga rariteet leiti 15. juunil Pärnumaalt Keemust, kus kohati Eesti teist kõnnu-pääsujooksurit (Triin Kaasiku ja Camilo Carneiro). 19. juunil leiti laulev väikehüüp Tartumaalt Ilmatsalu kalatiikidelt (Tiiu Tali).

Suvel välja ilmuvad tulipardid alustasid seekord 20. juunil Harjumaal Piritalt, kus oli neli isendit (Siim Lilleoja). 25. juunil leiti üks Lääne-Virumaalt Kunda rannast (Vilja Padonik) ning 28. juunil oli taas neli isendit Lääne-Virumaal Vainupea külas (Tanel Liiv). Arvestades, et Pirita rannast olid viimased vaatlused 26. juunil siis võis tegu olla sama Pirita nelikuga, kes olid mööda rannikut ida poole edasi liikunud. 29. juunil nähti selle aasta teine madukotkas Pärnumaal Lääneranna vallas (Eedi Lelov). Selle suve ootamatuim avastus oli Alam-Pedja looduskaitsealalt leitud laulev tarna-roolind, kes mitmeid päevi sobivas elupaigas territooriumi hoidis (Pelle Mellov). Laiemate otsingute tulemusel selles piirkonnas uusi isendeid ei avastatud, kuid Leedu populatsioon on suurenemas ja on väike lootus, et ehk järgnevatel aastatel kohatakse Eestis tarna-roolindu uuesti.

Juuli
8. juulil leiti Hiiumaalt Kõpu poolsaarelt nõmmekiur (Leho Aaslaid). See jäigi selle meilt kaduva liigi ainukeseks vaatluseks sel aastal. 9. juulil avastati kaks punakael-laglet Saaremaalt Kungla rannikult (Rein Nellis, Maarja Nõmm). Selle leiu teeb huvitavaks aastaaeg, sest kesksuvel ei ole punakael-laglet meil varem kohatud. 13. juulil oli Läänemaal Põõsaspea neemel üks läbi aegade parimaid kahlajate rändepäevi. Märkimisväärsed rändesummad loendati soorüdil – 5682 (Eesti suurim sügisrände päevasumma), väikekoovitajal – 212 (Eesti 2. sügisrände päevasumma) ja vöötsaba-viglel – 468. 19. juulil leiti Läänemaalt Põgarist kiripugu-rüdi, mis on Eestis selle liigi 7. vaatlus (Margus Ellermaa).

August
2. augustil leiti Harjumaalt Neemelt puna-veetallaja (Andres Killing), kes seltsis veetallajaga. 13. augustil kohati Hiiumaal Hiiesaare külas sügishooaja esimene punajalg-pistrik (Õie Korell). Esimesele isendile järgnes üsnagi korralik invasioon, mille käigus registreeriti sügise jooksul punajalg-pistrikke vähemalt 25 erinevas kohas. 22. augustil vaadeldi Läänemaal Põõsaspea neemel rändel ida-mustvaerast (Annika Forsten, Antero Lindholm jt). 23. augustil leiti Muhus Kõinastu leel Eesti 8. siidhaigur (Hannes Pehlak). 26. augustil oli Pärnumaal Piklas noor roosa-kuldnokk (Helgur Mäger).

September
Septembris jätkus punajalg-pistrikke invasioon. Augusti lõpus tehtud roosa-kuldnoka vaatlusele lisandus 4. septembril Saaremaalt Türjust (Markku Tunturi) teinegi ja juba 5. septembril kolmas Tartumaalt Mehikoormast (Pelle Mellov, Anni Miller). Mehikoormas kohatud isane vanalind püsis paigal veel kolm päeva. Tartumaa bongarid ja looduspiltnikud said hea võimaluse seda atraktiivse välimusega lindu vaatamas käia.

Roosa-kuldnokk (Pastor roseus). Mehikoorma, Põlvamaa, 07.09.2020 / Foto: Raul Vilk

Ka neljaski selle sügishooaja roosa-kuldnokk ei jäänud leidmata. 13. septembril vaadeldi noorlindu Raplamaal Kirna põldudel (Ranno Puumets). 5. septembril nähti Saaremaal Rahustes sügisrändel siia üsna harva sattuvat punakael-laglet (Marco Purovesi). 7. septembril vaadeldi Saaremaal Undvas selle aasta ainukest mustlauk-õgijat (Eero Terho). 9. septembril rõngastati Pärnumaal Tahkurannas väiketsiitsitaja (Aivo Klein). 10. septembril õnnestus Muhus Kõinastu leel pildile püüda noor pikksaba-änn (Toomas Traagel). See on üle kaheksa aasta esimene kord, kus seda liiki vaadeldi mujal kui Põõsaspea neemel. 16. septembril rõngastati Viljandimaal Vaiblas selle sügishooaja esimene vööt-lehelind. Kokku leiti vööt-lehelindusid sügise jooksul vähemalt 14 erinevast kohast. 18. septembril vaadeldi Läänemaal Põõsaspea neemel siberi-tõmmuvaerast (Annika Forsten, Antero Lindholm). Seda raskesti määratavat liiki on meil varasemalt kohatud ainult kaheksa korda, kõik 2019. aasta sügisrände loendusprojekti käigus Põõsaspeal. Põõsaspea neem kogus harulduste kohana tuntust juurde 20. septembril kui seal vaadeldi ida-mustvaerast (Annika Forsten, Antero Lindholm). Eriti harukordsed sündmused leidsid Põõsaspea neemel aset 25. septembril, kui seal pildistati Eestile uut linnuliiki põhja-tormilindu (Roger Erikson). See isend liikus kahjuks kohe edasi ja kellelgi teisel ei õnnestunud oma Eestis nähtud linnuliikide nimekirja täiendust saada.

Põhja-tormilind (Puffinus puffinus). Põõsaspea neem, Läänemaa, 25.09.2020. Eesti esmasleid. First for Estonia. / Foto: Roger Erikson

Kohe järgmisel päeval, 26. septembril, pildistati Põõsaspea neemel ameerika vihitajat (Siim Vaar, Merike Pikkmets, Annika Forsten). Taaskord leiti uus linnuliik Eestile Põõsaspea neemelt. Ameerika vihitaja oli paigal ja hästi vaadeldav kuni 4. oktoobrini, nii et kõik bongarid said lindu vaatamas käia. Kuu viimaseks rariks oli selle sügise teine väiketsiitsitaja, kes rõngastati seekord Kabli linnujaamas (Jaak Tammekänd, Andrus Kärvet). Invasioonilindude rännetest paistis silma vaid musttihaste liikumine. Parim rändepäev registreeriti 23. septembril Kablis, kus loendati 2500 isendit ja lisaks rõngastati 1009 musttihast. Musttihaseid rändas palju ka Põõsaspea neemel, kus 20. septembril loendati 1495 isendit. Samuti registreeriti ilus rändepäev kaelustuvil 27. septembril – 9466 isendit Kihnu saarel Rootsikülas ja 5950 isendit Saaremaal Säärel . Metsvindi parimaks päevasummaks oli Saaremaal Säärel 26. septembril loendatud 193 500 isendit.

Oktoober
Rõngastajad said taas käe valgeks 2. oktoobril kui Kihnu saarel püüti ja rõngastati Eesti 6. sinisaba (Arvo Täll). 7. oktoobril vaadeldi taas ida-mustvaerast (Martin Piispea), seekord Harjumaal Pärispea poolsaarel. Rõngastajate pidu jätkus Kabli linnujaamas kui 8. oktoobril püüti seal tõmmu-lehelind (Meelis Leivits jt). Tõmmu-lehelinde, keda varasemalt on Eestis vaid kümme vaatlust, said rõngastajad oktoobri jooksul veel kätte ka Lääne-Virumaal Toolses ja Pärnumaal Tahkurannas. 10. oktoobril tasustati Põõsaspea rändestaiareid järjekordse megarariga, kui neemest lendas mööda Eesti 6. suuränn (Annika Forsten, Antero Lindholm jt). 15. oktoober oli järjekordne hea raripäev. Tol päeval leiti Saaremaalt Türjust jahipistrik (Toomas Traagel), Ruhnu saarelt sarviklõoke (Margus Ellermaa) ja Lääne-Virumaalt Toolsest juba eelpool mainitud tõmmu-lehelind.

Jahipistrik (Falco rusticolus). Türju, Saaremaa, 15.10.2020 / Foto: Toomas Traagel

Rarilaine jätkus ka 16. oktoobril, kui Põõsaspea neemel vaadeldi taaskord siberi tõmmuvaerast ja ka kuninghahka (Annika Forsten). 21. oktoobril leiti Pärnumaalt Liust puna-veetallaja (Ranno Puumets). Seda liiki on viimase viie aasta jooksul leitud vaid ühel korral, 2018. aastal Läänemaalt Haversist. See sügis kujunes puna-veetallajale erakordseks kuna liiki kohati lausa kuuel korral. 25. oktoobril vaadeldi Harjumaal Eru lahel punanokk-varti (Toomas Traagel jt) ja Mohni saarel sarviklõokest (Toomas Traagel jt).

November
Novembri esimesel poolel, oli keskmine õhutemperatuur tavapärasest 4 kraadi soojem. Seetõttu oli hilja peale jäänud rändureid mitmeid. 2. novembril rõngastati Saaremaal Säärel hiline vööt-lehelind ja 3. novembril leiti samast kivitäks (Tarvo Valker, Helen Pikkat). 8. novembril oli Saaremaal Mõntus vihitaja (Marco Purovesi). Kaks vöötsaba-viglet pidasid Läänemaal Põgaris vastu 17. novembrini (Tarvo Valker). 24. novembril üllatas Hiiumaal Ogandil Eesti kõige hilisem must-toonekurg (Leho Aaslaid). 26. novembril leiti Harjumaal Pakri neemelt söödikänn (Rein Kalmus).

Detsember
Ka detsember jätkus tavapärasest soojemana. Külmumata veekogud ja lumepuudus andsid rändlindudele hea võimaluse kauemaks paigale jääda. Kohe 1. detsembril avastati Muhus Kõinastu leel paiksena kolm suurkoovitajat, seitse soorüdi ja plüü (Hannes Pehlak). 2. detsembril leiti Hiiumaalt Ristnast sooräts (Maie Vikerpuur). 3. detsembril märgati Saaremaal Lahekülas tee ääres sookurge (Rein Nellis), kes pidas seal vastu kuu lõpuni. 4. detsembril leiti Hiiumaalt Paopest kolm suurrüdi ja neli plüüd (Riho Männik, Eero Ehala), suurrüdisid leiti järgmisel päeval sealt lausa viis isendit. Rabapistrikut on kohatud 5. detsembril nii Hiiumaal Putkastes (Uku Paal, Mariliis Paal jt) kui Lääne-Virumaal Aruväljal (Peep Veedla, Taimi Veedla). 6. detsembril leiti Hiiumaalt Haldi ninalt kaks luitsnokk-parti (Triin Kaasiku, Camilo Carneiro jt). 7. detsembril leiti üks detsembri suuremaid haruldusi – punanokk-vart (Heleri Alles) Läänemaal Sutlepa merelt. Samal päeval vaadeldi Lääne-Virumaal Selja külas veel tuuletallajat (Vilja Padonik). 10. detsembril leiti Läänemaal Nõmmel hüüp (Sander Sirelbu). 19. detsembril tuli must-lepalinnu teade Läänemaalt Rannakülast (Sander Sirelbu) ja 17. detsembril Saaremaalt Kübassaarest (Hannes Pehlak). Detsembri rännetest oli märkimisväärseim Hiiumaal Ristnas 5. detsembril loendatud 52 krüüslit.

2020. aasta sügis paistis silma invasioonilindude madalseisuga (v.a. eelmainitud musttihane). Vöötkakke kohati sel sügisel viis, mis on madal arvukus. Samuti kohati hilissügisel väga vähe urvalinde ja siisikesi. Kevadel kõrge arvukusega silma paistnud kuuse-käbilinde esines sügishooajal vähe, peamiselt Hiiumaal.

Valge-toonekurge ja kaelustuvisid on detsembri jooksul nähtud lausa neljas kohas, linavästrikke ja õõnetuvisid kolmes kohas, vaenukägusid on leitud kahest kohast. Eri liiki hanesid ja laglesid on kohatud arvukalt üle Eesti ja kuu alguses oli mitmel pool sooparte, taitasid, kiivitajaid, tikutajaid, nõmmelõokesi ja sookiure.

Pesitsejad
Haruldaseimaks leiuks haudelindude osas võib sel aastal pidada Ida-Virumaal Alajõel vaadeldud siidisabade pesakonda, mis on teine tõestatud pesitsusjuhtum Eestis. Suurepärane aasta oli ka habekakkudel. Ida-Harjumaal tõestati lausa kolm pesitsusjuhtu. Kassikakkudel suutis pojad üles kasvatada seitse paari. Silma paistab karvasjalg-kaku vaatluskirjete rohkus PlutoF andmebaasis. Ilmselt on sellel liigil üks viimase kümnendi parimad pesitsusaastaid. Must-harksaba edukas pesitsemine tuvastati lausa kahel territooriumil ja ka Mündi kuulsad harksabad (must-harksaba paarunud hübriidse harksabaga) olid territoriaalsed. Kaelus-kärbsenäppi õnnestus leida Hiiumaalt Suuremõisast, Saaremaalt Iidest ja Läänemaalt Taeblast. Paraku olid need kõik üksikud isaslinnud. Ainuke kaelus-kärbsenäpi paar tegutses Saaremaal Mustjalas. Lisaks pesitses Lääne-Saaremaal ka kaelus-kärbsenäpi ja must-kärbsenäpi segapaar. Lääne-pöialpoiss jätkab oma kiiret levikut Eestisse. PlutoFi andmebaasi andmetel on 1. mai – 31. juuli 79 lääne-pöialpoisi vaatluskirjet. 2019. aastal oli samast perioodist 58 vaatluskirjet ja 2018. aastal 25 vaatluskirjet. Vaenukäo vaatlusi perioodil 1. mai – 31. juuli oli 71, 2019. aastal 48 ja 2018. aastal 33. Kindlaid pesitsusjuhte leiti sel aastal küll ainult kaks, kuid see lõunapoolse levialaga liik on tõenäoliselt Eestis rohkem kanda kinnitamas. Väike-käosulase samasugune aegrida on 42-33-25 ja pesitsusaegsed vaatlused on endiselt peamiselt koondunud Kagu-Eestisse. Kuna söötis põllumaad leidub üha vähem, on selle liigi võimalikud elupaigad hävimas ja enamik territooriume leitakse nüüdsel ajal hoopis täis kasvanud ehituskruntidelt ja jäätmaadelt. Väikehuigu territooriume leiti lisaks Aardla poldrile, kus neid oli arvatavasti kolm kuni neli, veel neljast kohast mujalt Eestist. Valgetiib-viirest kohati sel aastal vaid Pärnumaal Audru poldril ja Saulepis ning pesitsevaid paare ei tuvastatud.

Kaduvatest liikidest tuleb mainida roherähni, kelle jäänukpopulatsioon Saaremaal on täielikult hääbunud. Juba kaks aastat pole roherähni Saaremaal kohatud ja sel aastal kohati liiki aprillikuus üllatuslikult hoopis Võrumaal, kus lind paikseks ei jäänud ja paari ei tuvastatud. Rabapüüd ja nõmmekiuru kohati vaid ühel korral. Samuti on järjest halvem pesitsusedukus must-toonekurel, kellel olid sel aastal pojad kümnes pesas (2015. aastal oli 15 poegadega pesa).

Estbirdingu linnuvõistlus
Estbirdingu 2020. aasta linnuvõistluse „Iga kuu uus list” etteotsa platseerusid head meeskonnatööd teinud Uku Paal ja Mariliis Paal. Esikoha võttis Uku 1936 punktiga, kusjuures tal õnnestus igal kuul aastas näha vähemalt 100 erinevat linnuliiki ning mais lausa 226 liiki. Teise koha saavutas Mariliis 1894 punktiga. Lihtsurelike meelelahutuseks jäi rebimine kolmanda koha peale, mille sai Kaarel Võhandu 1672 punktiga.

Naaberriigid
Läti sai oma liiginimekirja aastaga juurde kaks linnuliiki: 24. aprillil leiti välja-väikelõoke ja 1. juulil koldhaigur. 10. mail rõngastati Jurmo linnujaamas Soome 2. hallpea-tsiitsitaja. 5. juunil leiti Soome 2. ja Lääne-Palearktise 12. siberi rüdi. 4. juulil leiti nõgitäks, mis oli Soome 3. vaatlus.

Kasutatud allikad:
www.estbirding.ee
www.tarsiger.com
PlutoF andmehaldusplatform plutof.ut.ee

Head uut linnuaastat kõigile!

Koostaja: Kaarel Võhandu