Linnuaasta 2019

Sarnaselt eelnevatele aastatele oli 2019 linnuaasta huvitav ja täis põnevaid leide. Eesti sai juurde kaks uut linnuliiki – punakurk-põõsalinnu ning siberi-tõmmuvaera. Kui esimese liigi esindaja leiti Ruhnu saarelt ja oli juhuvaatlus, siis siberi tõmmuvaerast nähti sügisese Põõsaspea rändlinnuloenduse ajal lausa kaheksal korral. Tõenäoliselt on antud liik ka varem Eesti vetest läbi läinud, kuid seda pole osatud lihtsalt tähele panna. Aasta jooksul vaadeldi Eestis rekordiliselt 303 liiki linde.

Jaanuar-veebruar
Talv oli küll normist veidi soojem, kuid lund jagus Eestis kõikjale. Püsiv lumikate tekkis detsembri keskpaigast, kuid väga pikalt pakast ei olnud. Kui 22. jaanuaril mõõdeti Väike-Maarjas -25,3˚C, siis veebruari lõpuks oli lumi üldjuhul juba läinud. Üksikutes kohtades saarte läänerannikul aga ööpäevane keskmine temperatuur alla 0˚C ei langenudki, mis lubas osadel rändlindudel talve Eestis kenasti üle elada.

2019. aasta esimene huvitavam leid oli aasta esimesel päeval Saaremaal kohatud must-harksaba, mis oli sellele liigile alles teiseks talviseks vaatluseks. Jaanuaris kohati Saaremaal mitmes kohas suuri vintlaste parvi, millest suurimad olid 200-400 isendilised. Huvitavamad talvitujad, keda jaanuaris veel kohati olid soopart, hüüp, tikutaja, rooruik, rabapistrik, tuuletallaja, hõbehaigur, vöötkakk, kaelustuvi, õõnetuvi, sarviklõoke ja sookiur. Haruldustest leiti 24.01 Saaremaal Eesti 3. mägikiur. Lääne-Virumaal kohati tuttlõokest, kes on talvel väga harv liik. Väikepütid olid end talvituma seadnud Saaremaal, Harjumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ning Tartumaal.

Veebruari esimeses ehk talvisemas pooles olid huvitavamate vaatlustena sooräts Tartumaal, hoburästas Saaremaal ning vöötkakk Läänemaal. Kui 2018. aastal oli Eestis talikülalise vöötkaku vaatlusi 101, siis 2019. aastal kõigest 11. Ilmselt oli pesitsusaladel toitu piisavalt ja linnud ei sattunud toiduotsingutel lõunapoole.

16. veebruaril jõudsid esimesed rändlinnud Eestisse. Saaremaal kohati nii kiivitajat, hallhane, põldlõokest kui ka ristparti. Juba järgmisel päeval olid kiivitajad ka Läänemaal ning Pärnumaal. 21.02 oli Võrumaal kohal haruldaselt varajane valge-toonekurg.

Märts
Märtsi ilm pakkus vaheldust. Kui 16.03 mõõdeti Läänemaal isegi 19,6 kraadi külma, siis kuu keskmine oli üle 0˚C. Vaikselt saabus ka rändureid. 16.03 kuuldi Raplamaal männileevikest ning nähti rändavat suur-konnakotkast. 20.03 kohati Saaremaal puna-harksaba, 22.03 leiti Valgamaal hanede hulgast üks lumehani (D-kategooria liik), kes liikus järgmiseks päevaks edasi Võrumaale. 25.03 leiti Pärnumaal jääkajakas, keda nähti samas ka aprillis. 27.03 leiti Saaremaal emane kaelustäks ning 170 merirüdi.

Aprill
Aprill oli keskmisest soojem ning lindude ränne oli ka seetõttu aktiivsem. 04.04 leiti Pärnumaal kaks lääne-pöialpoissi. Liik vallutas 2019. aastal kogu Eesti – kokku leiti 49 territooriumi. Varasematest aastatest oli teada liigil kõigest 80 vaatlust. Kinnitust leidis ka liigi pesitsemine Eestis.

15.04 leiti Pärnumaal väike-laukhani, keda kohtab Eestis üha harvemini. Tänu satelliitsaatjaga linnule leiti ootamatult liigi uus peatuspaik Hiiumaalt, kus peatus 109 isendiline parv! See on kinnitus sellest, et tehniliste abivahendite kasutamine lindude uurimisel on igati vajalik.

17.04 leiti Läänemaal tuttlõoke ning Pärnumaal vaenukägu, 20.04 Läänemaal stepi-loorkull ning Lääne-Virumaal vaenukägu. 22.04 oli hea harulduste rändepäev Hiiumaal – nähti suuränni ja tundrakauri, 22.04 ja 23.04 nähti Läänemaal kuninghahka. 23.04 leiti kaelusrästad nii Pärnumaal, Saaremaal kui ka Hiiumaal. 27.04 kohati Saaremaal punajalg-pistrikku, 28.04 oli Läänemaal sarviklõoke ja Viljandimaal punajalg-pistrik ning 30.04 oli Hiiumaal rändel tundrakaur. Aprillis leiti Jõgevamaal habekaku pesa, kus sügiseks lennuvõimestus kaks poega. Habekakke kohati kevadel veel kahes teiseski kohas, neist ühes oli ka paar tegutsemas.

Mai
Reeglina on mai kõige aktiivsem rändekuu, mis pakkus huvitavaid leide ka sellel aastal. 4.05 nähti Tallinnas Harjumaa esimest habeviirest. 5.05 vaadeldi Hiiumaal 3 tundrakauri ning laisaba-änni. 6.05 nähti Harjumaal kuninghahka rändel ning Pärnumaal laisaba-änni. 11.05 leiti Abrukal kaelus-kärbsenäpp ning Hiiumaal põhjatsiitsitaja. 14.05 leiti Läänemaal 2 karbuskajakat, kes olid paigal vähemalt 3 päeva. Ida-Virumaal nähti roosterind-tülli. 16.05 oli Läänemaal mustlauk-õgija. 17.05 nähti Ida-Virumaal kääbuskotkast (Eesti 5. vaatlus) ning Läänemaal 24 valgetiib-viirest. Selle liigi vaatlusi on viimastel aastatel üsna väheks jäänud ja ka siis kohatakse vaid üksikud isendeid. 19.05 leiti Läänemaal mesilasenäpp, 21.05 Harjumaal niidu-kaelustäks (Eesti 11. vaatlus) ja 2 tuliparti ning Tartumaal karbuskajakas. 22.05 oli Saaremaal madukotkas rändel. 25.05 leiti Tartus isane kaelus-kärbsenäpp, kes oli leidnud sobiva pesa, kuid ei leidnud kahjuks aga paarilist. 27.05 leiti Saaremaal emane mustpea-tsiitsitaja (Eesti 3. vaatlus) ja 28.05 kaelus-kärbsenäpp ning Ruhnu saarel niidu-kaelustäks, tuttlõoke ja jääkajakas. 29.05 kohati Lääne-Virumaal padu-roolindu. 30.05 rõngastati Viljandimaal padu-roolind, mis jäigi sellel aastal antud liigi ainsaks rõngastuseks.

30.05 leiti Ruhnu saarelt Eestile uus linnuliik punakurk-põõsalind, kes oligi uue liigina üks oodatumaid.

Juuni
Juuniks olid rändlinnud enamuses kohal ja käis pesitsemine. Siiski kohati huvitavaid liike. 2.06 nähti Tartumaal madukotkast, 3.06 pildistati Võrumaal habekakku. Juunis leiti Saaremaal emane kuninghahk, niidukiur ja 2 tuttlõokest. 15.06 oli Hiiumaal rändel mesilasenäpp ja 19.06 leiti Läänemaal laiuloendusel hukkunud kaljukajakas, mis on antud liigil esmakordne suvine vaatlus.

Juuli-august
Juulis hakkavad esimesed rändurid juba lõuna poole tagasi liikuma. Juulis algas taas üle viie aasta Põõsaspea rändeloendus, mis kestis kuni 5. novembrini. Kokku loendati 2,33 milj. veelindu. Täpsemalt saab Põõsaspea rändeloendusest lugeda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt.

Põnevamatest liikides kohati juulis Põõsaspeal prillvaerast (Eesti 8. vaatlus), ida-mustvaerast ja valgesilm-varti. 12.07 leiti Lääne-Virumaal hallkibu, 20.07 Harjumaal stepiviu (Eesti 4. vaatlus) ning 21.07 pildistati Põlvamaal kiripugu-rüdi (Eesti 5. vaatlus). 1.08 kuuldi Võrumaal väikehüüpi, 13.08 oli Põõsaspeal kiripugu-rüdi ning 15.08 kaks kuninghahka rändel. 17.08 nähti Viljandimaal noort punajalg-pistrikku. Kuigi liiki kohati kevadel ka mujal Eestis, siis selle vaatlusega sai avalöögi 2019. aasta punajalg-pistrike sügisinvasioon Eestis. Kuni oktoobri alguseni kohati Eestis ligi 500 lindu ning suurimas salgas oli koguni 85 isendit. Invasioonilindudest võiks mainida veel vööt-käbilindu, keda kohati sel sügisel mitmel pool. Ka kuuse-käbilinde oli ohtralt liikvel. Augustikuu eelviimasel päeval kohati veel Läänemaal roosterind-tülli.

September
Septembris jätkus punajalg-pistrike invasioon. Haruldustest kohati 4.09 Saaremaal pikksaba-änni. 6.09 leiti Põõsaspea neemel uue liigina Eestile siberi tõmmuvaeras, keda kohati rändeloenduse hooaja jooksul üllatuslikult kokku kaheksal korral.

10.09 oli Põõsaspeal hooaja esimene vööt-lehelind, 11.09 kohati Lääne-Virumaal mandariinvarti, Põõsaspeal oli 14.09 ja Saaremaal 17.09 pikksaba-änn ning 25.09 vaadeldi Hiiumaal roosa-kuldnokka.

Oktoober
Oktoobris oli lindude sügisränne täies hoos. 2.10 oli Pärnumaal laisaba-änn ja Läänemaal vööt-lehelind ning 5.10 Läänemaal laisaba-änn. 6.10 rõngastati Pärnumaal väiketsiitsitaja. 9.10 leiti Läänemaal kõnnuõgija (Eesti 4. vaatlus), 12.10 Pärnumaal sarviklõoke ning Põõsaspeal oli rändel lääne-mustlagle ning 2 kirde-mustlaglet, 13.10 Harjumaal tundrakaur, 15.10 Läänemaal sarviklõoke, 16.10 Läänemaal tõmmu-lehelind. 20.10 loendati Järvamaal 4200 rüüta, mis on suurim selle liigi loendatud kogum Eestis. 21.10 oli Läänemaal 2 tundrakauri ning kaljukajakas rändel ja Saaremaal välja-väikelõoke. 24.10 leiti Läänemaal mägikiur (Eesti 4. vaatlus), 25.10 Hiiumaal tuttlõoke, Pärnumaal kuld-lehelind ning Saaremaal tuhk-lehelind. Seega kohati oktoobris nelja haruldast lehelinnuliiki. 27.10 leiti Pärnumaal harksaba-kajakas (Eesti 4. vaatlus), 29.10 Põõsaspeal kaljukajakas, 30.10 oli samas ka harksaba-kajakas (Eesti 5. vaatlus) ning 31.10 tundrakaur. 28.10 Mustvees vaadeldud mustviires oli väga hiline.

November
November oli enamjaolt soe ja viimastel ränduritel ei olnud lahkumisega kiire. Näiteks leiti 1.11 Harilaius väike-põõsalind (kas mingi idapoolne takson?), 13.11 Harjumaal hiline kalakotkas ja 15.11 räästapääsuke. 30.11 kohati Jõgevamaal sookurge.

Haruldasematest liikidest nähti 1.11 Põõsaspeal kaljukajakat, 23.11 Harjumaal must-lepalinnu idapoolset alamliiki phoenicuroides/semirufus, mis oleks aktsepteerimise korral uueks taksoniks Eestile. Novembri viimastel päevadel kohati männileevikesi nii Tartumaal kui Harjumaal.

Detsember
Detsembris algas talvepunktide kogumine. Mida aga ei olnud, oli talv ise. Kuu jooksul vaadeldi palju hilinenud rändureid nagu suur-laukhanesid, ristparti (1), luitsnokk-parte, rüüta (1), tikutajaid, mudaneppe, tõmmukajakaid, õõnetuvisid, nõmmelõokesi, linavästrikke, sookiure, randkiure (2), laulurästaid, hoburästaid, võsaraate, mustpea-põõsalinde, väike-lehelinde, lääne-pöialpoissi (1), must-lepalinde ja keltsalinde (2). 2.12 leiti Muhu saarel suurkoovitaja, kes võttis samas vastu ka uue aasta. Haruldasematest liikidest kohati Läänemaal stepilõokest (Eesti 3. vaatlus) ja Ruhnu saarel mustkael-pütti, kes on uueks talveliigiks Eestile. Detsembris nähti veel männileevikest nii Ruhnu saarel kui Lääne-Virumaal.

Naaberriigid
Soomes leiti uue liigina pajutsiitsitaja ning Leedus viir-hallõgija. Lätis uusi liike ei leitud, küll aga nähti 2. männitalvikest.

Rallid ja rekordid
Augustis toimus Viljandimaal linnuralli Estonian Open, kus osales 18 võistkonda kolmest riigist. Võitis Soome võistkond Tühi pruulijad (Heikki Eriksson, Jari Laitasalo, Markus Lampinen, Tuomas Seimola), kes nägid-kuulsid 14 tunni jooksul 131 liiki linde.

Estbirdingu tiim (Margus Ots, Uku Paal, Mariliis Paal, Andris Klepers) osales oktoobris Leedu linnurallil “Curonian Lagoon 2019”. Võit toodi koju 118 liigiga.

Klubi Estbirding korraldas sellel aastal võistluse „Rõngaleidja 2019“, kus eesmärgiks oli leida ja ära lugeda võimalikult palju lindudele pandud rõngaid. Võistluse võitis Arnold Kristjuhan. Täpsemalt saab võistluse ja tulemuste kohta saab lugeda blogist.

Uue liikmena ja esimese naisena pääses „300 klubisse“ Mariliis Paal, kellele oli 300. liik Saaremaal Säärel tegutsenud mustpea-tsiitsitaja.

Koostanud: Kalle Muru