Linnuaasta 2018

Lõppenud linnuaastasse jagus palju põnevat. Aasta jooksul tehti esmavaatlused kääpakotkast ja veisehaigrust. Lisaks tõestati Eestis esmakordselt lääne-pöialpoisi pesitsus. Haudelinnustikus on tähelepanu vääriv, et ka tänavu leiti meilt territoriaalne väikehüüp. Soe ning putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste kõrget pesitsusedukust. Väga arvukaid invasioone täheldati vöötkakul, urvalinnul ning hele-urvalinnul.

Jaanuar-veebruar
Soojale detsembrile (2017. a detsember oli 3,3ºC võrra kõrgem normist) järgnes mõnevõrra talvisem jaanuar. Suurt pakast aasta esimene kuu endaga siiski kaasa ei toonud ja seetõttu leiti läänesaartelt ning rannikualadelt veel üsna rohkelt paikseid lähirändureid. Tikutajaid, kiivitajaid, hoburästaid ning nõmmelõokesi kohati sel ajal veel õige mitmel pool. Põnevaimateks leidudeks jaanuaris olid kindlasti 7. jaanuaril Saaremaal Rahustes nähtud kivirullija (3. talvine vaatlus Eestis) ning järgneval päeval Läänemaal Põõsaspea neemel kohatud kaljukajakas. Haruldustest olid jaanuaris jätkuvalt paigal juba varem leitud Viljandi tuttlõoke ning Ida-Virumaal Ahtmes 2 vööt-käbilindu. Talvekuude kõige suuremaks üllatuseks oli Tartumaalt Savka külast leitud ruskerästas, mis HK tunnustamise korral oleks liigi 2. vaatlus ning ühtlasi ka uus talveliik.

Aasta esimestel kuudel leiti veel rohkelt vöötkakke ning kogu hooaja summaks kujunes vähemalt 75 isendit, mis on ka sellel liigi kõigi aegade arvukaim invasioon. Sügisel alanud urvalindude arvukas invasioon jätkus ka talvel. Lisaks täheldati meil kõigi aegade arvukaimat hele-urvalindude invasiooni (enam kui 600 vaatlust). Liigi tavapärasest arvukamast invasioonist said muuhulgas osa ka mitmed Lääne-Euroopa riigid.

Varakevad (märts-aprill)
Märtsikuu kujunes veel üsna talviseks ning kuu keskmine õhutemperatuur -3,3°C on koguni 2,2 kraadi madalam paljude aastate keskmisest ja koguni 4,4 kraadi külmem kui 2017. a märtsikuu. Pidevate külmakraadide ja lumega märtsikuu oli oma olemuselt pisut sarnane 2013. aastale. Külmunud merelahed ja sisemaajärved ning lumised põllud ei soodustanud varajast rändlindude saabumist. Näiteks kiivitaja saabumisaeg (02.03) oli 2017. aastaga võrreldes 2 nädalat hilisem ning esimesi sookurgi märgati 2017. aastaga võrreldes 11 päeva hiljem (11.03.). Kõige ilmekamalt toob rändlindude hilinemise võrdluses 2017. aasta varase kevadega välja Kabli rändeloenduse andmestik. Kui möödunud aastal loendati märtsikuu lõpuks vaid 30 000 rändlindu, siis sellele eelneval aastal oli märtsikuu lõpuks Kablis loendatud isendite arv viis korda suurem.

Aprillikuu tõi endaga kaasa esimese kevadsooja ning ühes sellega hoogustus koheselt ka lindude ränne. Kabli rändeprojekti vaatluste põhjal võib tõelise linnukevade alguseks lugeda 3. aprilli, mil vaatluspaigas loendati 24 000 rändavat lindu ning registreeriti kuue liigi esmasaabumine. Päev hiljem loeti rändureid kokku juba enam kui poole rohkem (50 000) ning 5. aprilliks olid kohal ka esimesed suitsupääsukesed.

Harulduste poolest kujunes märtsikuu äärmiselt vaikseks. Aprillis tuli haruldustest teateid märksa enam. 4. aprillil vaadeldi Saaremaal Metsaperes lumekakku, keda kahjuks hiljem leida ei õnnestunud. 28. aprillil nähti Saaremaal Sõrve säärel Eesti 8. prillvaerast. Päev hiljem vaadeldi Harjumaal Uuris 1 ja kuu viimasel päeval Saaremaal Kaavis lausa 9 mesilasenäppi. Lisaks nähti aprillis vähemalt 7 punakael-laglet ja 20 kaelusrästast. Aprillis tehti ka kõik selle kevade väike-laukhane vaatlused – kolmes eri paigas nähti 5 isendit. Taaskord pärinesid kõik vaatlused väljaspoolt regulaarseid peatuspaiku. Aprilli viimasel dekaadil vaadeldi Tartumaal 2 naaskelnokka (Aardlas, 20.04) ja ristparti (Haaslavas, 21.04), kes on sisemaal väga harvad läbirändajad.

Mai-juuni
Hiliskevad ja varasuvi on harulduste poolest alati üks oodatumaid aegu. Pettuma ei pidanud ka sel aastal. Põhja-Euroopas vaadeldi sel kevadel arvukamalat roosa-kuldnokki ja ka Eestis nähti kevadel kolme isendit – 11. mail Läänemaal Spithamis, 19. mail Pärnumaal Kablis ning 8. juunil Läänemaal Osmussaarel.

Esimene lehekuu põnevam vaatlus tehti 3. mail, mil Saaremaal Säärel nähti välja-väikelõokest. 14. mail nähti Tallinnas Paljassaarel Eesti 2. mustpea-tsiitsitajat, kes tegutses alal paar päeva. 18. mail nähti Läänemaal Haeskas kirde-mustlaglet, mis on selle alamliigi 7. ja ühtlasi esimene kevadine vaatlus Eestis. Kuu lõpus, 29. mail nähti Pärnumaal Kablis rändel kivipääsukest, mis HK tunnustamise korral oleks Eesti 2. leid. Haruldusi jagus ka suve algusesse. 10. juunil leidis Eesti üks parimaid röövlinnutundjaid Indrek Tammekänd Järvamaalt Mägede külast Eesti jaoks kauaoodatud röövlinnu – kääpakotka. 12. juulil tuli linnu kohtamisteade ka Saaremaalt Piila külast. 26. juunil häälitses Tartumaal Palupõhjas väikehüüp, keda kuuldi ka veel kolmel järgneval ööl.

Juuli-september
Suve teisel poolel ja sügise alguses täheldati mitmel pool mänsakute arvukat invasiooni. Loode-Eestis nähti enam kui 100-isendilisi rändesalku ning üksikud linnud jõudsid sel sügisel ka Lääne-Euroopasse (näiteks Hollandisse). 6. juulil vaadeldi Hiiumaal Harjul ja 19. juulil Saaremaal Säärel tuliparti. Märkimisväärne on ka 31. juuli leid Pärnumaalt, kus tõestati esmakordselt lääne-pöialpoisi pesitsemine Eestis. Aasta ainus padu-roolind rõngastati 2. augustil Pulgoja linnujaamas. Haruldusi oli augustis teisigi – 25. augustil vaadeldi Pärnus karbuskajakat ning 31. augustil Tartumaal mustlauk-õgijat. Punajalg-pistrike invasioon kujunes tänavu tagasihoidlikuks – hooaja jooksul nähti 16 isendit. Septembrikuine haruldasem leid oli puna-veetallaja Läänemaal Haversis. Üldiselt oli suvi soodne paljudele värvulistele ja viimaste aastate parimaks kujunes ka Kabli püügihooaeg (üle 18 000 linnu).

Oktoober-detsember
Oktoobris tuli põnevaid vaatlusi Läänemaal Põõsaspealt – 4. ja 17. oktoobril nähti seal rändavat suulat ning 19. oktoobril aasta ainsat pikksaba-änni. Eesti hiliseim vaatlus tehti rästas-roolinnul (16. oktoobril Tartumaal Haaslavas) ning stepi-loorkullil (kuni 24. oktoobrini Valgamaal Korva luhal). November kujunes äärmiselt soojaks. Novembrikuu esimesel päeval mõõdeti kuu soojarekordiks koguni 11,9 kraadi ning kuu keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, mis oli normist enam kui 2 kraadi võrra soojem. Novembri esimesel nädalal oli paiguti sooja enam kui 10 kraadi.

Soe hilissügis tõi kaasa rohkelt põnevaid fenoloogilisi vaatlusi – 3. novembril nähti Läänemaal Spithamis suitsupääsukest, 4. novembril tehti Eesti hiliseimad vaatlused must-kärbsenäpil (Tartus Raadil) ja nõmmekiurul (Saaremaal Harilaiul) ning üks tutkas püsis Tartumaal Tüki küla põldudel paigal vähemalt 16. novembrini. 7. novembril nähti Hiiumaal Tahkuna ninas liigini määramata jäänud piiritajat, mis võis olla Eesti esimene randpiiritaja, kuna selle liigi kohtamisteateid tuli sellel ajal üle Euroopa. Läänemaal Kulusel kohati väga hilist punakael-lagle, kes oli paigal vähemalt 15. novembrini. Lisaks oli novembrikuine rekordiline esinemine hõbehaigrul (vähemalt 140 isendit). Hiliseid vaenukägusid nähti novembris koguni kolmes eri paigas.

November on hea aeg harulduste leidmiseks ja seekordne aasta polnud erandiks. Marco Purovesi leidis 4. novembril Saaremaalt Salmest Eesti esimese veisehaigru. Ehkki lind kadus piirkonnast paari tunniga, leiti haruldus 5 päeva hiljem Muhu saarelt. 16. novembril nähti Tartumaal Kallastel rändavat kaljukajakat, mis on sisemaal antud liigi 2. vaatlus. 20. novembril nähti Paldiskis rändel jääkajakat ning 15. detsembril kohati ühte noorlindu ka Jõelähtme prügilal. Novembrikuu viimane dekaad kujunes üsna külmaks ning sellele järgnes ka suhteliselt talviste oludega detsember, mis haruldaste talvitujate leidmist ei soosinud. Jõelähtmel kohatud jääkajaka kõrval oli esimese talvekuu põnevamaks vaatluseks vaenukäo kohtamine Saaremaal Pihtlas, mis on liigi 7. talvine vaatlus. Lisaks kohati detsembris veel 5 sarviklõokest, 12 rooruika, 11 tikutajat, 7 hõbehaigrut ja 15 sooparti.

Naaberriigid
Lähiriikidest oli suurepärane harulduste aasta Rootsis, kus tehti esmavaatlused koguni neljal liigil – ohhoota hõbekajakas, nõgitäks, ruskerästas ja rubiinööbik. Soomes seevastu tänavu uusi liike ei leitudki, kuid väga haruldasi liike oli sealgi. Põhjanaabrite märkimisväärseimad haruldused olid mai lõpus 2 salupälli (2. ja 3. vaatlus), 23. septembril vaadeldud raisakotkas (3. vaatlus), 4. oktoobril ameerika rüüt (3. vaatlus), 24. oktoobril nähtud kastantsiitsitaja (2. vaatlus) ja 1. novembril leitud randpiiritaja (3. vaatlus).

Läti ehk kõige tähelepanuväärsem vaatlus on hilissügisel Liepajast leitud kaeluspapagoi. See Euroopasse sissetoodud liik on selgelt põhja poole levimas ning on vaid aja küsimus, millal esimesi linde ka Eestis nähakse. Lõunanaabritel oli siiski ka looduslikuma päritoluga haruldusi – kõrbetäks (3. vaatlus), sinisaba (2. ja 3. vaatlus) ja kõnnu-pääsujooksur (2. vaatlus).

Koostanud: Tarvo Valker