Linnuaasta 2014

Linnuaasta 2014 paistis silma eeskätt mitmete liikide rekordilise esinemisega. Aasta tõestas ka mõningaid juba varem ilmnenud trende, et meie aladelt vahepeal taandunud vaenukägu on taas järjest tavalisemaks muutumas. Senisest enam laekus teateid ka koldjalg-hõbekajaka ning jõgivästriku esinemisest. Samal ajal ei kohatud ka tänavu ühtegi lumekakku ning kahjuks ei laekunud teateid ka siniraa esinemisest.
Haudelinnustikus oli kõige erakordsemaks sündmuseks kahtlemata 3 vöötkaku paari edukas pesitsemine. Sügisel köitis linnuvaatlejate tähelepanu viimaste kümnendite parim punajalg-pistrike invasioon ning laisaba-ännide läbi aegade arvukaim esinemine.
Samuti fikseeriti paljudel liikidel kõigi aegade varaseimad saabumised ning sügistalvel kohati taas mitmeid üllatuslikult hiliseid rändlinde. Superharuldusi nähti samas oodatust vähem ning esikümnes olevate bongarite liigilistid kasvasid väga visalt. Eesti liiginimestikku lisandus vaid üks liik – kõnnu-väikelõoke. Aasta jooksul vaadeldi Eestis enam kui 285 linnuliiki.

Jaanuar-Märts

Pehmele detsembrile järgnes ka keskmisest soojem aasta algus. Korralik talv saabus alles jaanuari viimasel dekaadil ja külmalaine kestis vaid paar nädalat. Seetõttu leiti kohe aasta esimesel kuul mitmeid talverarisid – Saaremaal Harilaiul vaadeldi 4. jaanuaril väike-lehelindu (10. talvine vaatlus Eestis), 14. jaanuaril Hiiumaal Tahkunas ning 16. jaanuaril Läänemaal Dirhamis kaljukajakat (10. ja 11. talvine leid) ning 9. veebruaril leiti Tallinnast Musjõelt 8. talvine hõbehaigur. Arvukalt kohati ka väikepütte, keda talvitas vähemalt 16 isendit. Eriti märkimisväärne oli Tapa lähistelt Moest leitud 7 isendit.
9. jaanuaril vaadeldi Tartumaal Kallastel juba detsembris leitud tundrakauri ja aasta jooksul kinnitati koguni 6 tundrakauri vaatlust. 16. veebruaril õnnestus määrata Pärnus Mai rannas pikemalt paigal olnud peiduline kiur, kes osutus Eesti 2. mägikiuruks.
Esimene soojalaine jõudis pärale veebruari keskel ning 24. veebruaril mõõdeti Viljandis juba 9 soojakraadi. Nii polegi imestada, et paljud lähirändurid jõudsid meie aladele tavapärasest paar nädalat varem. Lisaks veebruari lõpus üsna sagedasti esinevatele varastele saabujatele (õõnetuvi, põldlõoke, sookurg, hallhani) kohati sel ajal muuhulgas ka linavästrikuid, ristparti ning meriskeid.
Tavatult soojade ilmaolude tulemusena pea kogu Euroopas jäi ilmselt mitmeid valdavalt Lääne-ja Loode-Aafrikas talvitavaid märgalade linde keskmisest enam talveks meile lähemale (suuresti Vahemere rannikule). Selle tulemusena sündis märtsis mitmeid varaseid saabumisi ka pikema rändeteega liikidel – 17.03 nähti Haapsalus Eesti varasemaid rägaparte, 21. märtsil Läänemaal Haeskas mustsaba-viglet ning 27. märtsil Valgamaal Kaagjärvel väike-lehelindu.
Pisiraridest vaadeldi märtsi lõpus esimesi punakael-laglesid ja kevade jooksul nähti vähemalt seitset lindu. Üllatuslikult sügiskuudel seda liiki tänavu ei kohatudki.
2013/2014. sügistalve erakordseimaks sündmuseks oli kahtlemata vöötkakkude rekordiline invasioon. Hooaja jooksul kohati koguni 61 vöötkakku, kellest 22 isendit leiti 2014. aasta esimestel kuudel.

Aprill-Mai

Aprilli esimene dekaad meelitas kohale veelgi enam varaseid saabujaid – 2. aprillil nähti Haapsalus heletildrit, 4. aprillil Tallinnas Mustjõel ning Tartumaal Ilmatsalus väiketülli, 6. aprillil vaadeldi Ilmatsalus vihitajat ning Hiiumaal Esikülas väikekoovitajat, 14. aprillil Tartus must-kärbsenäppi.
Aprillis hakkas tasapisi hoogu koguma ka rarihooaeg. 3. aprillil nähti Läänemaal Põõsaspea neemel rändavat jääkajakat ning see jäigi tänavu liigi ainsaks vaatluseks. 11. aprillil vaadeldi Läänemaal Saunja lahel punanokk-varti ning aasta jooksul kohati liiki veel Muhus Kõinastu leel (31.05) ning Tartumaal Haaslavas (24.07). 20. aprillil leiti Hiiumaalt Suuresadamast Eesti 2. mägiraat.
Kevad tõi palju põnevaid röövlinnuvaatlusi – 19. aprillil nähti Tartumaal Korustes puna-harksaba, 9. mail vaadeldi Lääne-Virumaal Mõdrikul Eesti 4. raipekotkast, 15. mail pildistati Tartumaal Aardlas madukotkast ja 19. mail leiti Pärnumaalt Soometsast Eesti 3. kääbuskotkas.
27. mail kohati Ruhnu saarel Eesti 2. kõrbetülli.
Regulaarsematest haruldustest kohati mais veel hallkibu (3 vaatlust), välja-väikelõokest (2 vaatlust). 28. mail pildistati Kihnu saarel aasta ainsat mesilasenäppi. Rekordiliselt esines taas vaenukägusid – aasta jooksul kohati koguni 30 isendit. See liik on selgelt meie aladele tagasi tulemas.

Juuni-August

Esimesel suvekuul leiti Eesti ainus uus liik kui 4. juunil jäi seiretööde käigus silma Harjumaal Rammu saarel tegutsenud kõnnu-väikelõoke. Kahjuks oli tegu liikumispiiranguga alaga, mistõttu bongaritel liigilisa korjata ei õnnestunud. Kõnnu-väikelõokese näol on tegemist küllaltki suure haruldusega – ka tiheda vaatlusvõrgustikuga Soomes on seda liiki kohatud vaid neljal korral.
Põnevamatest liikidest kohati juunis veel mustlauk-õgijat (8. juunil Hiiumaal Nõmmergal ning 14. juunil Saaremaal Sõrve säärel). 13. juunil leiti Tartumaalt Võngjärve äärest territoriaalne väikehüüp. 29. juulil kohati liiki ka Haaslava kalatiikidel. Väikehüüp on väga peiduline ja Eestis on talle sobivat elupaika väga suurel alal. Seetõttu võib arvata, et väikehüüp on meil kaasajal isegi ehk iga-aastane väikesearvuline haudelind. Lätis kohatakse üksikuid isendeid regulaarselt.
Juulikuu põnevaimaks leiuks oli Eesti 6. jämejalg. Kahjuks liikus info leidmisest aeglaselt ning kuigi lind oli piirkonnas paigal enam kui nädala, siis bongarid jäid liigist ikkagi ilma.
10. juulil nähti Põõsaspea arktiliste veelindude seireprojekti raames ida-mustvaerast, keda kohati seal veel kahel korral ka septembris.
Suve lõpus leidis aset punajalg-pistrike erakordselt arvukas esinemine. Hooaja jooksul kohati vähemalt 152 isendit ning see on 2000. aastate arvukaim invasioon meie aladel.
Juuni lõpus ja juulis kohati Põhja-Euroopas arvukalt tuliparte ning ka meie põhjarannikult tuli õige mitmeid vaatlusi. 27. juunil kohati Keri saarel 3, 4. juulil Tallinnas Paljassaares 2 ning järgmisel päeval Tallinnas Pirital juba 12 tuliparti. Vähemalt ühel linnul oli jalas Moskva loomaaia päritolu tõestav rõngas.
1. augustil nähti Põõsaspea neemel Eesti 6. prillvaerast. 20. augustil rõngastati Pärnumaal Pulgoja linnujaamas aasta ainus padu-roolind. Augustis vaadeldi erakordselt palju koldjalg-hõbekajakaid. Sealjuures kohati 16. augustil Hiiumaal Ristnas 4 ja 19. augustil Saaremaal Loodes koguni 6 isendit. 29. augustil vaadeldi Põõsaspeal sügishooaja esimest kuninghahka ning kokku nähti seireprojekti raames koguni 7 lindu. Lisaks sellele kohati liiki kevadel veel Paldiskis. Sedavõrd suur kuninghaha kohtamisteadete arv on väga tähelepanuväärne.

September-Oktoober

Sügiskuudel kohati arvukalt vööt-lehelinde. Esimene teade laekus juba 3. septembril Saaremaalt Säärelt. Sügise jooksul vaadeldi minimaalselt 15 isendit ning see on läbi aegade liigi arvukaim esinemine meie aladel. Tähelepanuväärne on kindlasti vööt-lehelindude arvukas esinemine sisemaal – koguni 3 isendit (neist 2 rõngastati). Varasemast ajast on sellel liigil teada vaid kahte kohtamisjuhtu sisemaal. Vööt-lehelinde vaadeldi sel sügisel arvukalt ka Soomes (270 isendit) ning esmakordselt kohati liiki Valgevenes. 29. septembril vaadeldi Läänemaal Rooslepas sügise ainsat kuld-lehelindu.
Sügiskuudel pakkus palju kõneainet rariännide rekordiline esinemine. Laisaba-änne loendati sügise jooksul koguni 125 isendit. Eriti tähelepanuväärne oli 23. septembril Läänemaal Põõsaspea neemel loendatud päevasumma – 31 isendit. Märkimisväärne oli ka pikksaba-ännide rohkus – hilissuvel ja sügisel nähti 9 isendit.
28. septembril leiti Läänemaalt Martna vallast sügishooaja esimene vöötkakk. Perioodil september-detsember vaadeldi kokku kaheksat isendit – seega käimasolev hooaeg tõotab tulla selle liigi jaoks üsna keskpärane.
Suuri haruldusi septembris ei leitudki. Rarihooaeg sai mõnevõrra hoogu juurde oktoobris. Kohe 2. oktoobril kohati Saaremaal Sõrve säärel aasta ainsat niidukiuru. Oktoobris vaadeldi kahel korral ka suulat – 21. oktoobril nähti liiki Saaremaal Panga pangal ning 26. oktoobril Läänemaal Põõsaspea neemel. 25. oktoobril nähti Haapsalus roosa-kuldnokka, mis oli juba antud liigi kolmandaks vaatluseks lõppenud aastal.

November-Detsember

Novembrikuu põnevaimaks leiuks oli kahtlemata Harjumaal Vihterpalu lähistel vaadeldud jahipistrik. Viimasest jahipistriku kinnitatud kohtamisjuhust Eesti aladel on möödas ligi 12 aastat ning see on viimase 50 aasta kolmas jahipistriku vaatlus.
Novembris nähti mitmeid hiliseid rändlinde. Kõige märkimisväärsemad vaatlused olid 4. novembril Haapsalus kohatud piiritaja ning 12. novembril samuti Haapsalust leitud vööt-põõsalind.
Ehkki novembri viimasel nädalal jõudis Eestisse ka esimene tõsisem külmalaine, siis detsembris jäid siiski valdavaks plusskraadid. Pehmed ilmastikuolud pakkusid elevust ka talvepunktide kogujatele ning jõulukuu tõigi mitmeid põnevaid leide. Uute talveliikidena leiti detsembris koldvint (1. detsembril Pärnumaal Võistes ning 14. detsembril Pärnus) ning kivitäks (13. detsembril Lääne-Virumaal Letipeal). 21. detsembril vaadeldi Saaremaal Undva ninas 2 laisaba-änni (lisaks samas ka 2 liigini määramata änni). Tegu oli 4. talvise laisaba-änni kohtamisjuhuga Eestis. Märkimisväärsemate aasta viimase kuu vaatlustena võib esile tõsta veel Pärnumaal Selistes pikalt paigal olnud turteltuvi (Eesti 2. talvine), Tartumaal Haaslavas kohatud hõbehaigrut ning Harjumaal Leetses nähtud kaljukajakat.
Detsembris leidis Lääne-Eestis aset hoburästaste rekordiline talvine esinemine – vaadeldi vähemalt 71 isendit. Lisaks nähti detsembris ka kolme laulurästast ning vähemalt 14 vainurästast. Keskmisest enam vaadeldi ka rabapistrikuid (4 isendit), võsaraate (2), must-lepalinde (3) ning linavästrikuid (3). Samas talviseid vaatlusi kahlajatest tehti pehme detsembrikuu kohta üllatuslikult vähe.
Aasta viimastel kuudel märgati Lõuna-Soomes küllaltki arvukalt männileevikesi. Pihlakate rohkus andis põhjust loota invasiooni jõudmist ka meie aladele. Detsembri viimasel nädalal nähti männileevikesi kolmes paigas – 24. detsembril Valgamaal Pugritsas 1 isaslindu ning 26. detsembril Ida-Virumaal Konju külas koguni 8 isendit ning 28. detsembril taas 1 isaslindu Viljandis.

Haudelinnustik

Haudelinnustikus oli kahtlemata kõige põnevamaks leiuks vöötkakkude pesitsemise tõestamine. Esmakordselt tehti kindlaks koguni kolme paari edukas pesitsemine ning üllatuslikult leiti kõik pesitsusterritooriumid samast piirkonnast, Vormsi saarelt. Pesitsusajal on vöötkakud varjatud eluviisiga ning tõenäoliselt pesitseb liik meie aladel märksa sagedamini.
Rohkearvuliselt esines ka kagupoolse rändeteega värvulisi. Eriti selgelt ilmnes see nõlva-lehelindude rohkearvulises esinemises. Ruhnu saarelt leiti juuni alguses sellel liigil koguni üle 50 pesitsusterritooriumi ja arvukas oli liik ka Emajõe Suursoo soosaartel. Jätkuvalt on levimas väike-käosulane, keda leiti mais ja juunis 15 isendit ning suve lõpus rõngastati Pulgojal lisaks üks noorlind.
Jõgivästriku pesitsus tõestati tänavu kahes paigas ning pesitsusaegseid teateid laekus veel paarist paigast. See liik on meil muutunud nüüdseks juba regulaarseks haudelinnuks. Harjumaalt laekus teade ka vesipapi edukast pesitsemisest (lennuvõimestus 3 poega). Lisaks sellele pesitses vesipapp tänavu edukalt ka Valgamaal.
Mai lõpp ning juuni esimene pool oli vihmane ning jahe, mistõttu putuktoiduliste lindude pesitsusedukus oli keskmisest tunduvalt madalam.
Vahepealsete karmide talvedega märkimisväärselt langenud roohabeka arvukus on taas tõusnud. Liiki kohati lõppenud aastal keskmisest enam Saare-ja Hiiumaal ning kohtamisteateid tuli isegi sisemaalt Peipsi rannikult. Sisemaal esineb liik üksnes arvukuse tippaastatel.
Väikesearvuliseks jäi tänavu valgetiib-viire esinemine. Liigi parimatel pesitsusaladel Räpina ja Aardla poldril vaadeldi vaid üksikuid paare.

Ränne

Kui kevade märksõnaks olid eeskätt mitmed varased saabujad, siis sügisperiood pakkus palju rekordilisi rändenumbreid. Kahtlemata aitas rändeinfo kogumisele kaasa põhjalik seire Põõsaspeal.
Kõige enam üllatas linnuvaatlejaid laisaba-ännide rekordiline esinemine. Hooaja jooksul nähti Eesti rannikul 127 isendit ning 23. septembril loendati Läänemaal Põõsaspea neemel liigi päevasummaks koguni 31 lindu. Põõsaspea neemel toimunud arktiliste veelindude seireprojekt tõi Eesti parimaid päevasummasid õige mitme liigi osas – 6. juulil loendati rändel 16 100 naerukajakat, 25. augustil 3 685 piilparti, 30. oktoobril 2 390 rohukosklat ja 420 hallpõsk-pütti ning 31. oktoobril 39 lõunatirku. Hiiumaal Kalanas loendati 1. novembril rändel 51 krüüslit. Maismaalindudest esines tähelepanuväärseim invasiooniliikumine musträhnil. 14. septembril nähti Kabli linnujaamas põhja suunas liikumas koguni 57 musträhni.

Naaberriigid

Soome ei saanud 2014. aastal ainsatki uut liiki. Põhjanaabrite lõppenud aasta suurimateks haruldusteks jäid pujutüll ning raisakotkas.
Tagasihoidlikuks jäi ka lätlaste liigilisa. Lõunanaabrite ainsaks uueks liigiks oli liiv-kivitäks. Lisaks sellele jõudis Läti aladele ka kääpakotkas, mis on riigi teiseks vaatluseks. Mõlemal juhul on liik saadud kirja siiski üksnes tänu satelliitsaatja koordinaatidele.

Rekordid

2014. aastal korraldas Estbirding linnuvaatlejate ökorallit. See oli esimene laiemalt propageeritud roheline linnuvaatlusaktsioon, mis leidis aktiivset osavõttu ka väljaspool Estbirdingu liikmeskonda. Üritust võib igati kordaläinuks pidada, sest kehtiva ökoralli aastarekordi 213 liiki purustasid koguni kolm linnuvaatlejat.

Oodatult paiknesid ökoralli esikolmiku moodustanud linnuvaatlejate „pesad“ kõik Lääne-Eestis:
1. Margus Ellermaa, 232 liiki (Tuksi küla, Läänemaa)
2. Alpo Koukila 218 liiki (Haapsalu linn, Läänemaa)
3. Indrek Tammekänd 216 liiki (Pärnu linn, Pärnumaa)

Uus rekord sündis ka linnurallil Estonian Open. Põõsaspea rändevaatlejatest koosnenud meeskond „Spithami“, koosseisus Aki Aintila, Margus Ellermaa, Juho Könonen, Markus Lampinen ja Tarvo Valker vaatlesid võistluse käigus 167 liiki. See on võistluse 20-aastase ajaloo jooksul suurim ühe võistkonna poolt vaadeldud liikide arv.

Koostanud: Tarvo Valker