Linnuaasta 2013

Möödunud aasta märksõnadeks on pikalt kestnud talv ja mitme liigi rekordilised suurinvasioonid nii kevad- kui sügishooajal. Linnuaasta kujunes sellel aastal põnevaks ja liigiliselt mitmekesiseks. Palju kohati must-harksabasid, vaenukägusid, tuttlõokesi, kaelusrästaid ja väike-käosulaseid. Invasioonilindudest olid massliikumised suur-kirjurähnil, vöötkakul, musttihasel ja vööt-käbilinnul. Eestis kohati vähemalt 290 liiki linde.

Jaanuar-märts
Jaanuari alguse sulailm asendus pikkamööda karmi talvega, mis taandus visalt. Tegemist oli viimaste aastakümnete pikima talvega, mistõttu jäi talveraride esinemine kesiseks. Tänu eelkõige Peep Veedla aktiivsele tegevusele leiti sel talvel rekordiliselt palju väikepütte – vähemalt 17 isendit. Männileevikeste suurinvasioon jätkus kuni kevadeni ja sel poolaastal saadi kirja veel 55 isendit. Ka rekordiline vöötkakkude invasioon jätkus stabiilselt (talve summa 36 isendit) ja perioodil jaanuar-märts registreeriti vähemalt 9 isendit. Liigi arvukas esinemine päädis vöötkakkude pesitsemisega Põlvamaal, kus lennuvõimestus kolm poega. Viimati tõestati vöötkaku pesitsus Eestis 40 aastat tagasi ning uue pesitsemise tõestamine on väga erakordne sündmus. Kakkudest leiti 27.01 Lääne-Virumaalt Vaekülast selle talve suurim haruldus – Eesti 6. loorkakk, kuid kahjuks oli tegemist surnud isendiga. Talvituvate rändlindude vaatlusi oli vähe – hüüp Manijal 5.01, mõned hallhaned, tuuletallajad, rooruigad, hoburästas, koldjalg-hõbekajakas ja 2 tõmmukajakat. Eksootilised leiud olid Hiiumaal 16.01 vaadeldud valgeselg-kirjurähn ja 6.03 kohatud tutt-tihane.

Aprill-juuni
Jäine varakevad peatas lindude rände ja esimeste soojalainetega tulid korraga nii varased saabujad kui pikamaarändurid. Reeglipärane rändekalender oli üsna sassis. Vastupidiselt oodatule oli pikamaarändurite seas isegi üsna varaselt saabunud isendeid.

Kuigi harulduste kevad oli eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikum, olid mõned liigid siiski päris arvukad. Näiteks must-harksabasid kohtati 12, punajalg-pistrikke 3, väikehuikasid 8, hallkibusid 4, kaljukajakaid 3, jääkajakaid 2 (võimalik, et sama isend eri paikades), stepi-loorkulle 4, jõgivästrikke 6 (sealhulgas 1 territoriaalne paar), kaelusrästaid 22 isendit ja samavõrra ka vaenukägusid (rekordiline esinemine). Punakael-laglesid nähti 16 ja liik on meil muutumas üha sagedasemaks. Esimene haruldasem lind nähti taas Kihnu rändeseireprojekti raames – 18.04 isane kuninghahk. Järgmisel päeval pildistati Saaremaal Metsaperes väga varast kaelus-kärbsenäppi. Hiljem kohati liiki veel kahel korral. 26.04 tegutses Tartumaal Lahepera järvel punanokk-vartide paar ja see jäi 2013. a ainukeseks vaatluseks. Samal päeval nähti Saaremaal Säärel mustvarest. 2.05 vaadeldi Läänemaal Noarootsi vallas 24 väike-laukhane, lisaks kohati veel ühte üksikut isendit. Esimene tõsine haruldus nähti 5.05 Läänemaal Rannakülas – Eesti 5. prillvaeras tegutses merel kogu päeva, kuid info jõudis bongariteni liiga hilja. 9.05 Saaremaal Salmes rändanud Eesti teisest kääbuskotkast fotot ei saadud, kuid liiki pildistati Läänemaal Kudanis 20.05. Hiiumaal Ristnas toimunud Estbirdingu kevadpäevade rändevaatlusi segas merel olnud udu, osaks saadi vaid ühest heast rändepäevast, mil leiti seal tegutsenud mustvares. Järgmine huvitav leid tuli Harjumaalt. Vandjalal tegutsenud karkjalg peatus alal vaid ühe päeva. 23.05 Valguta poldril nähtud puna-harksaba oli haruldane leid, sest väljaspool läänerannikut kohatakse seda liiki väga harva. Klassikalisel rariajal mai lõpus kohati tuttlõokest (Hiiumaa, Tahkuna 27.05), mesilasenäppi (Kihnu, Pitkänä, 28.05), halltsiitsitajat (Pärnumaa, Tammuru, 28.05) ja karbuskajakat (Pärnumaa, Kuralaid, 29.05). Kevade märkimisväärseim rarifenomen oli rekordiline väike-käosulaste esinemine – kokku registreeriti vähemalt 29 isendit. Ilmselt soosisid väike-käosulase pearändeperioodil pikalt valitsenud idatuuled selle liigi siiasattumist. 18.06 oli Lihula lähistel halltsiitsitaja laulmas. 23.06 vaadeldi Ida-Virumaal 41 herilaseviud rändel – selge märk, et põhjaranniku röövlindude rändeteed vajavad paremat kaardistamist, kuna sinna planeeritakse uusi tuuleparke. Samal päeval kohati Kihnus Pitkänäs aasta teist tuttlõokest. Ka naabermaades arvukalt esinenud tulipart jõudis Eestisse. Ruhnu saarel kohati 29.06 lausa nelja isendit.

Juuli-September
6.07 kohati Alutagusel madukotkast. Vaenukägusid vaadeldi sügisperioodil 4 ja must-harksabasid 5 (aasta summa 27). Aasta kolmas tuttlõoke leiti 10.07 Hiiumaalt Luidjast ja neljas 24.07 Kihnu sadamast. 24.07 Saaremaal Jämajas peatunud tulipart püsis paigal vaid päeva. 1.08 vaadeldi Põõsaspea neemel tundrakauri. Padu-roolindudel oli taas hea aasta ja Pulgoja linnujaamas püüti 3 isendit. 26.08 Ämari lennuväljal kohatud mornel jäi sügise ainukeseks. 27.08 rõngastati Pulgojas vöötkakk (alles teine Eestis rõngastatud isend) ja järgnevate kuude jooksul registreeriti läbi aegade varaseim ja arvukaim vöötkakkude invasioon (loe allpool). Punajalg-pistrikud olid sel sügisel haruldased ja nähti vaid 4 isendit. Koldjalg-hõbekajatel oli rekordiline esinemine, Eesti Linnuharulduste Komisjonile teatati kümnetest isenditest. Kuna Põõsaspea neeme oli sellel aastal mehitatud Rootsi linnuvaatlejate poolt (peamiselt Jon Jörpeland), siis sealt tuli palju põnevaid vaatlusi – 3.09 ida-mustvaeras ja pikksaba-änn, 7.09 valgetiib-viires (sügisel meil haruldane), 12.09 väike-käosulane, 14.09 niidukiur, 17.09 lausa 3 vööt-lehelindu, 23.09 kirde- ja lääne-mustlagle, 24.09 kaljukajakas ja samal päeval ka Eesti 11. suula (ilmselt nähti sama lindu ka Soomes). 6.09 Munalaiu sadamast leitud tuttlõoke võis olla sama, kes eelnevalt Kihnu saarel aega veetis. 7.09 Kablis kohatud niidukiur oli Pärnumaale kauaoodatud liik ja üllatuslikult leiti järgmine lind Pärnumaalt Kihnu saarelt juba 10.09. Stepi-loorkulle nähti vaid 7.09 Kihnus Pitkänäs. 20.09 rõngastati Kablis lääne-pöialpoiss. Sügise ainukene punakael-lagle nähti Saaremaal Säärel 25.09 ja kuninghahk Pärispea neemel 27.09. Septembrikuu eredaimaks täheks sai Eestile uue liigina Saaremaal Maantee külast leitud liiv-kivitäks, kes peatus alal 26.-28.9. Saaremaal harvaesinev laanerähn oli rändel Türjus 29.09. Samal päeval vaadeldi Põõsaspea neemel 2 rändavat väike-laukhane.

Oktoober-Detsember
1.10 kohati Saaremaal Undvas 2 karbuskajakat. Samal päeval ja ka 8.10 kohati Saaremaal Säärel sügise ainukesi kaelusrästaid. 2.10 nähti tundrakauri Harjumaal Paldiskis ja Läänemaal Põõsaspea neemel – ilmselt oli tegemist sama isendiga. Üks isend oli Põõsaspea neemel ka 10.10. Jõgivästrikke nähti sügisrändel (september-november) 2, sarviklõokesi 9, puna-veetallajaid 2, laisaba-änne 3, kaljukajakaid 3, vööt-lehelinde 8 ja kuld-lehelinde 1. Eesti 4. siidhaigur leiti Hiiumaalt Heltermaalt 19.10. Sügisel üllatas meid ka teine haruldane kivitäks, nunn-kivitäks, kes leiti samuti Saaremaalt aga seekord Sõrve säärelt. Tegemist oli liigi teise vaatlusega Eestis. 2.11 leiti Hiiumaalt Kalanast väike-lehelinnu alamliik – siberi väike-lehelind. Tuttlõokestel oli väga hea aasta ja järjekordset isendit vaadeldi 3.11 Hiiumaal Sõru sadamas. 11.11 leiti Eestile taaskord Saaremaalt Säärelt uus linnuliik – kivipääsuke. 30.11 kohati Pärnumaal Papsaarel selle aasta viimast vaenukägu (aasta summa 27). 25.12 nähti Viljandis selle talve esimesi männileevikesi. Uusi talveliike sellel aastal ei leitud. Talveraridest olid märkimisväärsed Pärnumaal Häädemeestel leitud hõbehaigur, Saaremaal Rahustes punajalg-tilder ja keltsalind, Türjus kaljukajakas, Salmes 2 taita, Harjumaal ning Valgamaal valge-toonekurg, Harjumaal tuuletallaja, Läänemaal ja Pärnumaal leitud must-lepalind. Põnevaimaks talveliigiks osutus Peipsi järvel Tartumaal Kallastel 21.12 leitud noor tundrakaur. Tegemist oli esimese sisemaa vaatlusega ja 3. talvise vaatlusega Eestis.

Ränne
Rekordilise vööt-käbilindude invasiooni algus registreeriti 29.07 Kihnus. Kokku nähti sügishooaja jooksul 32 isendit ja teadaolevalt on see läbi aegade parim esinemine. Suur invasiooniliikumine toimus ka suur-kirjurähnil. Läbi aegade suurim suur-kirjurähni päevasumma loendati Harjumaal Rohuneemes 29.07 kui vaatluspunkti läbis 505 isendit. Samal päeval oli Kihnus 120 isendit ja järgmisel päeval Põõsaspea neemel üle 300 isendi. Puise ninal jäi parimaks summaks 253 isendit mis loendati 16.08. Viimane massilisem liikumine täheldati taas Kihnu saarel Pitkänäs, kus loendati 394 isendit. Sisemaal kohati suur-kirjurähne arvukamalt Mehikoormas 2.08, kus loendati rändel 61 isendit. Paljud head rändevaatluskohad olid suur-kirjurähnide rändepäevadel mehitamata ja on teadmata, kui suur oli erakordne invasioon tegelikult. Soomes loendati samal perioodil kümneid tuhandeid isendeid.
Samal ajal olid ka musttihased alates septembri teisest nädalast väga arvukad. Liigi erakordne rekordränne loendati Kabli linnujaamas 7.09, kui vaatluspunkti läbis 10180 isendit. Teised parimad päevasummad loendati:
4.09 Läänemaa Põõsaspea neem 810
10.09 Läänemaa Põõsaspea neem 1045
10.09 Kihnu Pitkänä 802
11.09 Läänemaa Põõsaspea neem 1350
19.09 Kihnu Pitkänä 930
20.09 Kihnu Pitkänä 729
22.09 Hiiumaa Ristna 1100
26.09 Tartumaa Mehikoorma 78 (sisemaa parim summa)
Vaatlusandmetest selgub, et sarnaselt suur-kirjurähnide liikumisele olid ka musttihased arvukad üle-eestiliselt. Tallinnas täheldati musttihaste massilist hukkumist (leiti kümneid isendeid) akendesse lendamise tagajärjel.
Neljas invasiooniliik, mis loodusvaatlejate tähelepanu köitis, oli vöötkakk. Liik ilmus meile sel aastal erakordselt vara (27.08) ja väga arvukalt. Kokku nähti selle aasta sees 37 isendit, mis ületab eelmised head vöötkaku invasioonid mitmekordselt.
Kihnu rändeseireprojekti raames täheldati lisaks eelmainitud invasioonilindudele head herilaseviude, pääsukeste, hänilaste, metskiurude, rasvatihaste, hallvareste, põldvarblaste ja käbilindude rännet. Nagu ka mujal oli tundrakiure tavalisest rohkem. Fringilla-vintide, kaelustuvide ja raudkullide massrändepäevi oli vähe. Põõsaspeal loendati palju valgepõsk-laglesid, viuparte ja tõmmuvaeraid. Vähe nähti aule (jätkuv langustrend) ja sarvikpütte. Loendusandmete täpsemaks hindamiseks peaks seda eelmiste loendustega kõrvutama, kuna Joni loendusperiood oli lühem kui 2009 ja 2004 loendusprojektidel ja katab vaid üksikute liikide pearänded. Mujal regulaarseid rändeloendusi ei tehtud.
Hilistest ränduritest võiks mainida Läänemaal 9.11 Haapsalus vaadeldud randtiiru ja 11.11 Haeskas tutkast ning Tartumaal Ilmatsalu kalatiikidel kohatud 17.11 heletildrit ja 30.11 kukkurtihast.

Pesitsejad
Pesitsejatest said sel aastal enim tähelepanu kakud. Põlvamaal 3 poega üles kasvatanud vöötkaku paar pääses isegi televisiooni. 26.08 leiti Ida-Virumaalt habekaku vanalind koos noorlinnuga, kes on pesitsenud ilmselt vaatluskoha vahetus läheduses. Tegemist on teise pesitsusjuhtumiga viimase saja aasta jooksul. Territoriaalseid nõmmekiure kohati vaid Pärnumaal Potsepas, kahjuks on liik meilt pesitsejana kadumas. Siniraast ei tulnud sel aastal ühtegi teadet. Valgetiib-viireid oli kevadrändel taas arvukalt (kohati isegi Hiiumaal), kuid pesitsema jäi neid vaid üksikuid paare (Aardla poldril kindel pesitsus). Laulvaid väikehuikasid kohati 8 isendit klassikalistes esinemiskohtades, seega üsna keskpärane esinemine. Roherähni kohati Saaremaal vaid üksikutes punktides ja liik on ka oma viimasest pesitsuspiirkonnast vähehaaval kadumas. Ilmselt on ta siniraa järel järgmine kaduv liik ja ka kassikaku arvukuses pole mingit positiivset muutust. Hõbehaigur jätkab levimist ja lisaks suurimale kolooniale Tartumaal Valguta poldril kahtlustati pesitsemist veel vanas pesitsuspaigas Tükis ja esmakordselt ka Läänemaal Kadarpikus.

Naaberriigid
Lätlased said liigilisa viiel korral – 29.04 püüti lõunaööbik, 20.05 vaadeldi karkjalga, 7.06 registreeriti Kagu-Lätis satelliitsaatjaga kääpakotka teekond, 21.09 püüti siberi lehelind ja 7.11 leiti Ljepajas tuhk-lehelind. Soomlastele lisandus uue liigina 6.09 püütud niidu-ritsiklind ja lisaks vaadeldi teistkordselt kanada kurge ja pikkjalg-rüdi. Leedule lisati kolm uut liiki – uued liigil riigile olid liiv-kivitäks, niidukiur ja randpiiritaja. Rootsis nähti esimest sirppiiritajat, raisakotkast ja pajuvarblast. Sügisel täheldati kogu Euroopas enneolematu vööt-lehelindude sisseränne, millest Eesti väga osa ei saanud. Näiteks Norras leiti Vaeroyst 22.9 160 isendit. Kokku nähti seal 7.-22.9 vähemalt 478 isendit.

Rekordid
Uue liikmena „300 klubisse“ pääses Lauri Mäenpää, kellele oli 300. liik Saaremaal Jämajas tegutsenud tulipart. Teise maamärgi püstitas Jan Nordblad, kellele oli 10.08 Pulgojas püütud padu-roolind 300. sponde. Lisaks leidis Jan Eestile uue liigi liiv-kivitäksi ja Eesti 4. siidhaigru. Lisaks tuleb mainida Eesti-Läti ühismeeskonna võitu Läti 24 h linnurallil.

Rarileidja 2013 esikolmik:
1. Uku – 42
2. Tarvo – 16
3. Jan – 12

Koostasid: Uku ja Mariliis