Linnuaasta 2010
Haruldused
Jaanuar – Märts
2009/2010 aasta talv oli üle pikkade aastate üks karmimaid nii lume paksuse kui ka pakase poolest. Talvekuude linnuvaatlused olid ka seetõttu tagasihoidlikumad. Kuid siiski üllatasid leiud neljast tuuletallajast (Falco tinnunculus) ja neljast soorätsust (Asio flammeus). Lisaks õnnestus linnuvaatlejatel leida kaks hüüpi (Botaurus stellaris), männileevike (Pinicola enucleator), kolm vöötkakku (Surnia ulula), kaks tõmmukajakat (Larus fuscus) ja soopart (Anas acuta). Vaatamata karmile talvele saabusid esimesed sookured (Grus grus) Sõrve juba 28.veebruaril. 28.märtsil leiti Vormsi saarelt jõgivästrik (Motacilla cinerea), kes oli esimeseks tähiseks tõsisemale rarihooajale.
Aprill – Juuni
Kohe kevadkuu alguses, 2.aprillil, kui enamust Eestit kattis veel lumevaip, nähti Raplamaal Velisemõisas kõige aegade varaseimat madukotkast (Circaetus gallicus). 03.04 leiti Hiiumaalt Ristnast emane kaelustäks (Saxicola torquatus rubicola/hibernans), 10.04 Häädemeeste jõe suudmes subadultne jääkajakas (Larus hyperboreus) ja 13.04 Pärnumaa metsadest laulev habekakk (Strix nebulosa). 30.04 nähti Tartumaal Eesti esimest vaaraohane (Alopochen aegyptiacus) – see liik kuulub siiski E-kategooria nimekirja. 01.05 vaadeldi Ilmatsalus Eesti teist roostepääsukest (Cecropis daurica). Mai keskel Eestisse jõudnud kuumalaine tõi siia ka hulgaliselt rarisid lõuna ja kagu aladelt. 14.05 leiti Prangli saarelt Eesti kolmas siidhaigur (Egretta garzetta) ja Hiiumaalt Ristnast mesilasenäpp (Merops apiaster). 15.mai läheb aga Eesti linnuvaatluse ajalukku kui “Suur linnupäev”, kuna selle kuupäevaga lisandus Eesti linnustikku kolm uut liiki: Hiiumaal Ristnast leiti stepi-hallõgija (Lanius meridionalis pallidirostris), Läänemaalt Tusarist kääbuskotkas (Hieraaetus pennatus) ja lisaks selgus Ungari stepipistriku uurimisgrupi satelliitandmetest, et Eestis liigub üks saatjaga stepipistrik (Falco cherrug). “Suurele linnupäevale” saab lisada veel Salmest leitud halltsiitsitaja (Emberiza calandra), Ristna 2 tundrakauri (Gavia adamsii) ja Pärnumaa Kodesmaa mustvarese (Corvus corone corone). Juba järgmisel päeval leiti Põgari rannast Eesti kolmas mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus), kes lasi end huvilistel ka järgnevatel päevadel vaadata. Prangli põhjatipus oli hallkibu (Xenus cinereus) ja Spithami külas mustlauk-õgija (Lanius minor). 17.05 oli Läänemaal Vaisis niidu-kaelustäks (Saxicola torquatus maurus). 21.05 nähti Puise ninal roosa-kuldnokka (Sturnus roseus) ja 28.05 Läänemaal Taebla lähedal mesilasenäppi (Merops apiaster). 13.06 Aardla poldril leitud isane puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius) oli Eesti 10. vaatlus ja esimene sisemaalt. 20.06 Leiti Vändra lähistel Rabaküla põldudelt Eesti esimene stepikiivitaja (Vanellus gregarius). Lind oli paigal mitmeid päevi ja nii õnnestus seda liiki näha paljudel bongaritel.
Juuli – September
01.07 vaadeldi Saaremaal Hakjalas puna-harksaba (Milvus milvus). Erakordselt kuum suvi tõi meie aladele rohkem mesilasnäppe (Merops apiaster); neid vaadeldi 06.07 Tartumaal Valmaotsal ja 13.07 Pärnu linnas. 24.07 rõngastati Pulgoja linnujaamas Eesti viies padu-roolind (Acrocephalus agricola). Üllataval kombel lisandus järgnevatel päevadel veel viis lindu ja nii registreeriti ja rõngastati ajavahemikul 24.07 – 03.08 Pulgojal kokku kolm vanalindu ja kolm noorlindu. Seega võib kahtlustada selle liigi pesitsemist kuskil lähipiirkonnas. 04.08 leiti Saaremaalt Undvast siniraag (Coracias garrulus), 20.08 Sõrve säärelt noor stepi-loorkull (Circus macrourus) ja 02.09 Hiiumaal Käina-Vaemla alalt puna-harksaba (Milvus milvus). 06.09 vaadeldi Läänemaal Spithamis Eesti kuuendat kõrbe-kivitäksi (Oenanthe deserti). Vööt-lehelinde (Phylloscopus inornatus) nähti sel perioodil kahel korral: 23.09 Tallinnas Paljassaarel ja 25.09 Sõrve säärel. 23.09 loendati Häädemeeste ööbimiskogumis koguni 134 hõbehaigrut (Egretta alba) ja kokku loendati sel sügisel Eestis vähemalt 260 hõbehaigrut. 24.09 ja 25.09 nähti Pärnumaal Manilaiul stepi-loorkulle (Circus macrourus). Eesti Linnuharulduste komisjon võttis 18.08 otsusega kasutusele AERC TAC 2010 aasta ettepanekud linnunimekirjade koostamisel ja nii lisandus Eesti nimekirja eraldi liigina (varem alamliik) ida-mustvaeras (Melanitta americana).
Oktoober – Detsember
3.10 rõngastati Kablis sügise esimene kuld-lehelind (Phylloscopus proregulus). Seda liiki nähti veel 14.10 Pärnumaal Lepaninal ja 16.10 Kihnu saarel. 03.10 nähti Vaindloo saarel selle sügise neljandat ja 09.10 Kablis viiendat vööt-lehelindu (Phylloscopus inornatus). 12.10 oli Vaindloo saarel rändel noor laisaba-änn (Stercorarius pomarinus) ja 16.10 leiti Tartumaalt Saadjärve lõunaotsast jõgivästrik (Motacilla cinerea). 20.10 vaadeldi Haapsalus noort koldjalg-hõbekajakat (Larus cachinnans). 19.11 leiti Läänemaalt Suur-Nõmmküla põldudel sügis-talve esimene vöötkakk (Surnia ulula). Lisaks leiti seda liiki veel 19.11 Järvamaalt Paliverest. 22.11 leiti Pärnumaal Võistes õhtuhämaruses puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius) ja liik õnnestus lõplikult kinnitada järgmisel päeval. 27.10 püüti ja rõngastati Läänemaal Haeskas selle sügise haruldaseim lehelind, kelleks oli tõmmu-lehelind (Phylloscopus fuscatus). 6.11 leiti Sõrve säärelt stepilõoke (Melanocorypha calandra) ja see on HK kinnitamisel Eesti 2. vaatlus. Detsembri alguse nägid talvepunktide kogujad Eesti viiendat talvituvat luitsnokk-parti (Anas clypeata), väikepütti (Tachybaptus ruficollis), keltsalindu (Calcarius lapponicus), laulurästast (Turdus philomelus), kahte sarvikpütti (Podiceps auritus), nõmmelõokest (Lullula arborea) ja kanada laglet (Branta canadensis). Kuu viimastel päevadel leiti veel sooräts (Asio flammeus), sarviklõoke (Eremophila alpestris) ja 2010/2011 talve teine väikepütt (Tachybaptus ruficollis).
Pesitsejad
Hõbehaigur (Casmerodius albus) pesitses taas Ilmatsalu hallhaigru koloonias, valgetiib-viireid (Chlidonias leucopterus) nähti Räpina poldril mais korraga 400 isendit ja liik pesitses nii Räpinas kui ka Ilmatsalus. Väikehuiku (Porzana parva) kuuldi nii Räpinas, Aardlas, Piklas kui Sutlepa mere ääres. Sel aastal käidi väike- käosulase (Hippolais caligata) territooriumil vähe ja nii leiti vaid üks laulev lind. Kaelus-kärbsenäppi (Ficedula albicollis) kohati samuti vaid ühes kohas – laulev isaslind oli Saaremaal Loode tammikus. Põhja-Eestis pesitses vanas paigas taas paar jõgivästrikke (Motacilla cinerea) ning vaenukägude (Upupa epops) võimalikku pesitsemist täheldati mitmes paigas. Siniraag (Coracias garrulus) pesitses teadaolevalt vaid ühes kohas. Lammitilder (Tringa stagnatilis) pesitses tõenäoliselt nii Raigla, Rämsi kui Aardla poldril.
Ränne
2010 aasta jääb meelde, kui viimaste aastate parim punajalg-pistike (Falco vespertinus) invasiooniaasta. Sügispoolaastal vaadeldi kokku 99 lindu. Tavalisest rohkem oli liikvel ka must-harksabasid (Milvus migrans). Rändeloendustest on tähelepanuväärsed veel järgmised vaatlused: 20.09 Puises 460 suurnokk-vinti (Coccothraustes coccothraustes), 24.09 Sõrve Linnujaamas 1008 raudkulli (Accipiter nisus), 26.09 Tartumaal Mehikoormas 4300 pasknääri (Garrulus glandarius), 28.09 Sõrve Linnujaamas 8864 sookurge (Grus grus) ning 02.10 Põõsaspeal 11550 valgepõsk-laglet (Branta leucopsis) ja 7650 mustlaglet (Branta bernicla). Mehikoorma on viimaste aastate vaatluste järgi sügisrände jälgimiseks väga hea paik, kuid sinna on jõudnud väga vähesed vaatlejaid.
Naaberriigid
Naaberriikidest oli parim aasta soomlastel, sest riigi liiginimekiri pikenes mitme uue liigi võrra: ameerika tikutaja (Gallinago delicata), keda oli samas paigas täheldatud ka kahel varasemal aastal, kuid kes suudeti liigini määrata lõpuks lindistuse abil, raisakotkas (Aegypius monachus), nõgitäks (Saxicola carpata), kirdekaur (Gavia pacifica) ja tamme-kirjurähn (Dendrocopus medius). Viimaseid liike ei ole Soome HK veel käsitlenud. Splittamise tulemusena lisandusid Soome nimekirja ka varasematel aastatel nähtud ameerika tõmmuvaeras (Melanitta deglandi), ida-mustvaeras (Melanitta americana), rusktiib-rästas (Turdus eunomus) ja laane-lehelind (Phylloscopus plumbeitarsus). Lätist leiti riigi esimene aedporr (Certhia brachydactyla) ja lisaks said lätlased uue liigi sarnaselt Eestiga satelliidisaatjaga stepipistriku (Falco cherrug). Leedus vaadeldi riigi esimest laanenääri (Perisoreus infaustus).
Rekordid ja rallid
Sel aastal märkimisväärseid rekordeid ei sündinud, kuid Eestis on populaarsust võitmas nn öko-aastapunktide kogumine. Selles arvestuses on Alpo Koukila poolt latt viidud 213 liigini. Rekord tehti Haapsalu linnast ja parimat lähtekohta on ilmselt Eestis raske leida. Mainimata ei saa jätta ka Uku Paali Tartust tehtud 180 liiki, mis on vähemalt sisemaa arvestuses parim tulemus. Estonian Open linnuralli toimus sel aastal Võru- ja Põlvamaal ning sedapuhku jäi võit Eestisse. Estbirdingu Rarileidja võistluse raames osales koguni 33 linnuvaatlejat ja võistluse võitis valdavalt Pulgoja linnujaamas linde rõngastanud ja punkte noppinud Jaak Tammekänd. Rarileidja 2010 esikolmik:
1. Jaak Tammekänd – 32
2. Uku Paal – 28
3. Margus Ots – 17
Koostas Ranno