Linnuaasta 2008

Haruldused

Jaanuar – Märts

Aasta algus oli isegi pika karjääriga bongaritele rabav. Päev enne uut aastat Rahustest leitud Eesti esimene stepilõoke (Melanocorypha calandra) oli küll pikka aega riigile oodatud liik, aga kui selgus, et linnuga seltsib koos ka Eesti 4. välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla) oli üllatus suur. Sellise klassiga 2-in-1 vaatluseid pole Eesti rariajaloost veel teada. Aasta teisel päeval ületati hea maitse piir juba totaalselt – Pärnu rannas tegutsev tõmmu-lehelind (Phylloscopus fuscatus) oli Eesti seitsmes. Liik, kes Põhja-Euroopas esineb reeglina septembri lõpus-oktoobris, oli siia ilmunud täiesti valel ajal. Siiski suutis lind väga külma ja tuulise ilmaga mõned päevad vastu pidada, bongarite heameeleks loomulikult. Kes vähegi aega ja jaksu leidis, sai oma Eesti nimekirja ühe päevaga 3 liigi võrra pikemaks ja sellist päeva tipus olevatel bongaritel vaevalt, et enam kunagi Eestis tuleb. 9. jaanuaril kohtasid viimased lõokestebongarid Eesti teist talvist laisaba-änni (Stercorarius pomarinus). 11. jaanuaril Piklast leitud hüüp (Botaurus stellaris) oli 12. teadaolev liigi talvine vaatlus Eestis. Jaanuari lõpus avastati Sõrve säärel õlireostus kus hukkus mitusada veelindu. Kevad saabus väga vara ja nii varast kiivitajate saabumist on fenoandmete põhjal täheldatud viimati 1961. a. Veebruari viimastel päevadel olid Eesti rannad lõokesi, kiivitajaid, hallhanesid ja muid varaseid saabujaid täis. Talilinduritel oli hea võimalus ametlikult talvepunkte “välja petta”. Esimesi lühinokk-hanesid (Anser brachyrhynchos) nähti juba 15. märtsil, tavaliselt saabuvad esimesed alles aprilli alguses. Harjumaal Kolga mõisa pargis 23.-24. märtsil tegutsenud jõgivästrik (Motacilla cinerea) oli raskesti vaadeldav. Märtsi viimased päevad tõid kaks haruldast veelindu – Eesti kolmas ameerika piilpart (Anas carolinensis) Pärnus 29.03 ja lumehani (Anser caerulescens) Paljassaarel 30.03.

Aprill – Juuni

Haruldaste veelindude etteaste jätkus kohe 1. aprillil kui Saunjast leiti valgesilm-vart (Aythya nyroca). Silma LKA lahed on Eestis parimad kohad seda väga haruldast liiki kohata. Kevad oli väga hea punakael-laglele (Branta ruficollis), liigist tuli ligi 10 teadet. Matsalus tegutses ühes parves isegi 4 isendit korraga. 26.aprillil Ilmatsalus haigrukoloonias vaadeldud paarituvad hõbehaigrud (Egretta alba) oli esimene pesitsusele viitav vaatlus Eestis. Kahjuks jäi teadmata kas lindudel pesitsus ka õnnestus. Kuressaare kaelus-kärbsenäpid (Ficedula albicollis) olid taas pesitsuspaigal mai alguses ja lisaks nähti ühte isaslindu ka Kuressaare kalmistul. 3. mail tegutses Sutlepa merel mustkael-pütt (Podiceps nigricollis ) ja fantastilise veelindude kevade jätkuks leiti Haapsalust 7. mail punanokk-vartide (Netta rufina) paar, kes tegutsesid seal mitu päeva. 11. mail Kablis vaadeldud rändav isane sini-rägapart (Anas discors) pani pardikevadele ilusa punkti. Bongarite õnneks leiti lind uuesti üles ja mitmed võtsid ette matka Kihnu saarele, et liik ära vormistada. 18. mail Väike-Rakkest leitud 2 karkjalga (Himantopus himantopus) kadusid samal päeval. Tegemist oli 4. vaatlusega Eestis ja tundub, et liik on oma rariväärtust viimase kahe aasta jooksul devalveerinud. Ka Soomes on vaatluseid sellest, varem nii haruldasest, liigist lisandudnud. Mai lõpp ja juuni algus tõi oodatuid rariteete – 2 hallkibu (Xenus cinereus), 2 habeviirest (Chlidonias hybrida), lammitildrid (Tringa stagnatilis), 2 tundrakauri (Gavia adamsii), madukotkas (Circaetus gallicus), 2 must-harksaba (Milvus migrans), punajalg-pistrikud (Falco vespertinus), kuninghahk (Somateria spectabilis), 3 stepi-loorkulli (Circus macrourus), väikehuik (Porzana parva) jne. Mainitavamad vaatlused olid 30.5 Hiiumaal Kalanas nähtud mustlauk-õgija (Lanius minor) ja 28.6 Läänemaal Kirblas laulnud halltsiitsitaja (Emberiza calandra). 05.06 leiti Kundast loorkakk (Tyto alba) – liigi viimane teadaolev vaatlus Eestist pärineb aastast 1991. Kahjuks linnuvaatlejate ringkonda jõudis uudis alles kuid hiljem. 21. juunil Põlvamaal Naha ja Meeksi vahel kohatud noor raipekotkas (Neophron percnopterus) oli kahtlemata aasta olulisemaid haruldusi, Eesti kolmas vaatlus saadi ka fotoga dokumenteeritud. Lindu hiljem otsimas ei käidud. 26.6. Tartu prügilalt leitud koldjalg-hõbekajakas (Larus cachinnans) oli teine sisemaal tehtud vaatlus Eestis.

Juuli – September

Teise poolaasta tähtsaim leid oli Ida-Virumaalt leitud territoriaalne habekakk (Strix nebulosa). Viimane tõestatud habekaku pesitsemine Eestis oli 1893. aastal Petserimaal. Hõbehaigrud (Egretta alba) jätkavad vallutusretke ja sel sügisel oli neid rekordiliselt, mitmes kohas vaadeldi korraga üle 20 isendi. Estonian Openi parimaks vaatluseks osutus Põhja-Pärnumaal kuuldud rabakana (Lagopus lagopus). 24. augustil Raplamaal Velisel nähtud 12 roosterind-tülli (Charadrius morinellus) oli suurim antud liigi salk alates 1899. aastast. Kahele kevadisele isendile lisaks leiti 29. augustil Haversist hallkibu (Xenus cinereus). Vööt-käbilinde (Loxia leucoptera) kohati sügisel kokku 3 ja see peegeldab natuke ka Soomes toimunud suurt invansiooni. Ka muid invansiooniliike (laanerähn, suur-kirjurähn, mänsak, pasknäär, siidisaba, urvalind) oli rändepunktides hästi näha. 13.9 vaadeldi Hiiumaal Käinas punanokk-varti (Netta rufina), nüüd juba kolmandat aastat järjest samas kohas. 21. septembril Saaremaal Loodes kohatud karkjalg (Himantopus himantopus) oli tüüpiliselt maikuus esinevale liigile üllatuslik vaatlus. Lind kadus kiirelt ja bongarid teda ei näinud. 24.9 nägid Virtsu rändeloendajad noort roosa-kuldnokka (Sturnus roseus).

Oktoober – Detsember

Triibulisi lehelinde oli Soomes sel aastal erakordselt palju, aga Eestis olid numbrid loodetust väiksemad – vööt-lehelinde (Phylloscopus inornatus) 6 ja kuld-lehelinde (Phylloscopus proregulus) 2. 2. oktoobril Läänemaal Rõudes vaadeldud eskimo lagle (Branta hutchinsii minima) on sõltuvalt taksonoomia tormituultest Eestile uus alamliik või liik, kuid jääb esialgu E-kategooriasse. 4. oktoobril toimunud Birdwatchi vaatluspäeva võeti Eestis tõsiselt. Uue liigina nähti Läänemaal Roostas ülelendavat suurpiiritajat (Apus melba). Saaremaal Loodes peatus Eesti teine suuränn (Stercorarius skua) ja Virtsu rändeprojekti käigus vaadeldi noort karbuskajakat (Larus melanocephalus). 5.10 Haversist leitud kaelustäks (Saxicola torquatus maurus) püsis kohal vaid ühe päeva. 28.10 leiti Haapsalust roosa-kuldnokk (Sturnus roseus), 1.11 Ida-Virumaal habekakk (Strix nebulosa) ja 2.11 Ruhnu saarelt Eesti viies kõrbe-kivitäks (Oenanthe deserti) ning Hiiumaalt vaenukägu (Upupa epops). Novembri lõpus 22.11 leidsid Pärnu lindurid Pärnu rannast välja-väikelõokese (Calandrella brachydactyla), mis on selle liigi viies vaatlus. 2.12 vaadeldi Sõrves tundrakauri (Gavia adamsii) ja see on tunnustamisel teine talvine vaatlus Eestis. 4.12 Ristnast leitud roosakajakas (Rhodostethia rosea) on tunnustamise korral samuti Eesti viies vaatlus. Üle paljude aastate oli märkimisväärne invasioon männileevikestel (Pinicola enucleator) – linde vaadeldi novembris-detsembris mitmel pool Eestis ja bongarite heameeleks olid nad Pärnus pikemalt paigal. Suurim Pärnus kohatud salk oli 13 isendiline. Uue talveliigina nähti detsembris neljal korral hõbehaigrut (Egretta alba). Soe talve algus tõi mitmeid huvitavaid hilinejate vaatlusi – rüüt (Pluvialis apricaria), 5 soorüdi (Calidris alpina) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) olid neist põnevamad.

Naaberriigid

Naaberriikidest nähti Leedus Klaipeda lähedal Dumpiai prügimäel novembris ohhoota hõbekajakat (Larus schistisagus), mis on uus liik Lääne-Palearktikas. Ida-Soomest Tohmajärvist leiti juunis mängiv taiganepp (Gallinago megala), mis oli uus liik Soomele ja teine vaatlus Lääne-Palearktikas. Soome liiginimekiri pikenes veelgi kui oktoobris leiti Utö saarelt põhjasäälik (Dendroica striata). Lätis vaadeldi 2008. aastal kolmel korral loorkakke (Tyto alba).

Ränded

Sellele aastale oli iseloomulik hanede-laglede pikk kevad- ja sügisränne. Kui kevadränne algas praktiliselt kuu varem, siis sügisränne kulmineerus praktiliselt kuu hiljem ja haned olid sügisel kaua paigal. Nii juhtus, et talvepunktide kogujad said lihtsalt lisa nii veebruaris kui ka detsembris. Virtsu rändeloendajad said kirja uue Eesti sookure (Grus grus) ränderekordi – 27.septembril nähti rändel 16 290 isendit. 4. oktoobril vaadeldi Mehikoormas vähemalt 57 000 rändavat värvulist ja see on tõenäoliselt parimaid värvuliste rändeid mida sisemaal nähtud on.

Pesitsejad

Sel aastal registreeriti esimene urvalinnu (Carduelis flammea) kindel pesitsemine Saaremaal Loodes ja hõbehaigru (Egretta alba) pesitsuskatse Ilmatsalus. Lisaks kinnitati HK-s habekaku (Strix nebulosa) võimalik pesitsemine Virumaal. Lammitildril (Tringa stagnatilis) üks tõenäoline ja üks kindel pesitsemine. Kaelus-kärbsenäppe (Ficedula albicollis) nähti taas vanas pesitsuskohas Kuressaares ja tamme-kirjurähne (Dendrocopus medius) vaadeldi kahel korral esmakordselt põhjarannikul. Vaenukäod (Upupa epops) on 2008 pesitsenud Eestis kahes paigas –Lääne-Virumaal pojad pesas hukkusid kuna pesapuu murdus tormi ajal, Pärnumaal said pojad lennuvõimeliseks. Väike-käosulaseid (Hippolais caligata) leiti Veretina piirkonnast vähemalt kaks paari (pesaleiud). Jõgivästrikust (Motacilla cinerea) tuli pesitsusele viitav teade Hiiumaalt.

Rallid

Linnurallidest peeti Estonian Open seekord Pärnumaal ja kuigi kolm esimest kohta hõivasid seekord Soome võistkonnad, moodustasid pea pooled võistkondadest juba Eesti lindurid. Omamoodi rekordi tegi Margus Ellermaa kui vaatles aasta 100. liigi 6.jaanuari kella 12.50-ks.

Koostajad: Uku ja Ranno