Linnuaasta 2007

Haruldused
Jaanuar – Märts
Aasta pakkus palju üllatusi ja kõvema klassi rariteedid tegid juba jaanuaris avalöögi. Saaremaal Aristes 17.01 vaadeldud rändav põhja-tormipääsu (Oceanodroma leucorhoa) oli Eestile neljas vaatlus. Ka haruldaste talvitujate osas oli superaasta – 2 valge-toonekurge (Ciconia ciconia), 2 hüüpi (Botaurus stellaris), habekakk (Strix nebulosa), 2 must-lepalindu (Phoenicurus ochruros) , 2 sarviklõokest (Eremophila alpestris), tundrakaur (Gavia adamsii) ja 17.02 Saaremaal Tagalahel tehtud kauaoodatud Eesti esimene talvituva meriski (Haematopus ostralegus) vaatlus olid neist parimad.

Aprill-Juuni
Kevadrände esimene täht oli 5.04 Saaremaal Salmes vaadeldud puna-harksaba (Milvus milvus). Seda liiki on viimasel kahel aastal Sõrve poolsaarel kevadeti vaadeldud mitmeid kordi ja suvised vaatlused Saaremaalt viitavad sellele, et liik võib meil ehk lähitulevikus isegi pesitseda. Mandri-Eestis on puna-harksaba siiski väga harva vaadeldav liik. Sama liiki vaadeldi ka Saaremaal sel aastal veel mitmel korral.
20.04 Kablis vaadeldud suulat (Morus bassanus) jõudsid kaks kiireimat bongarit isegi vaatama minna. Lind lendas lõuna suunas ja 22.04 tuli rändeloendajate üllatuseks samast suunast tagasi. Lind laskus isegi korraks koos kormoranidega merele, kuid jätkas siis taas reisi. Häire peale mehitati Pärnumaa ranniku linnutornid mitmete vaatlejatega, kuid bongarite meelehärmiks elegantne vanalind end enam ei ilmutanud.
10.05 õhtul Haapsalu Tagalahelt leitud karkjala (Himantopus himantopus) paar pidas end korralikult üleval ja tegid bongaritele 3-päevase etteaste. Tegemist oli 3. vaatlusega Eestile.
Kaugelt kagust ja lõunast siiaulatuv soe kõrgrõhkkond transportis rariteete hoogsalt edasi. 19.05 leiti taas haruldus sisemaalt. Ilmatsalus nähtud siidhaigur (Egretta garzetta) oli Eestile teine vaatlus ja Tartumaale uus liik. Vaid ühel päeval kohal olnud linnust said listipikendust vaid kiiremad. Järgmisel päeval oli tiikide ümbruses mitmeid otsijaid, kuid lindu enam ei leitud.
HK-s kinnitamata andmeil vaadeldi 21.05 Matsalus määramata pääsujooksurit (Glareola sp) rändel loodesse ja teade tuli veel ühest pääsujooksuri vaatlusest Põltsamaa lähistel 18.05. Rändel olevate pääsujooksurite määramine on raske ja tihti nähakse linde vaid hetkeks. Sellised vaatlused jäävad tihti HK-le esitamata (ka naabermaades). Pääsujooksurite invansiooon jätkus ja 28.05 Raiglas leitud lind suudeti liigini määrata – tegemist oli Eesti esimese stepi-pääsujooksuriga (Glareola nordmanni). Lind oli Raigla poldril küntud põllul peatumas ja sedagi liiki jõudsid näha vaid samal päeval kohale tormanud vaatlejad. Lisaboonusena peatus alal muidki haruldusi, näiteks Eesti 5. habeviired (Chlidonias hybrida), punajalg-pistrik ja lammitildrid. Sellise kireva seltskonna leidmine sisemaalt on ülimalt erakordne bongariõnn.
Habeviirestel oli samuti hea aasta ja Raigla viirepaarile lisandus veel 6 isendi vaatlus 31.05 Aardla poldrilt (Eesti 6. vaatlus). 29.05 Haapsalus leitud Eesti teine ameerika piilpart (Anas carolinensis) tegi lahti aasta linnumehe tiitlit vääriva Aivar Veide rarikonto.

Juuli-September
28.07 Läänemaal Haeskas puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius), 7.08 Läänemaal Saunja lahelt leitud pikka aega paigal püsinud mustkael-pütt (Podiceps nigricollis), 22.08 Haversist leitud Eesti teine älverüdi (Calidris acuminata) olid taas Aivari ja teiste läänemaalaste teene.
20.08 Läänemaalt leitud potentsiaalse lõuna-hõbekajaka (Larus michahellis) kohta pole veel ekspertidelt kommentaare saadud. 25.08 Pärnumaal Kaaniveskis vaadeldud raipekotkas (Neophron percnopterus) oli Pärnumaale uus liik ja ühtlasi ka Eesti 2. vaatlus. Vanalind leiti põllul istumas kuid bongari-ringkond sai info alles hiljem sügisel.
Punajalg-pistrikel (Falco vespertinus) oli tõenäoliselt läbi aegade parim invansiooniaasta – kohati vähemalt 69 isendit. Teine uus liik Pärnumaale leiti 8.09 Võistest – kiripugu-rüdi (Calidris melanotos) oli Eesti kolmas.
Kurvitsad said septembris veelgi tähelepanu. Järgmisel päeval leiti Harjumaalt Padiselt roosterind-tüll e. mornel (Charadrius morinellus). Tegemist ei ole küll megarariteediga, kuid huvitav oli järgnevate vaatluste kronoloogia, lindude erakordne populaarsus ja suur hulk. Kuna mornelle nähakse järjest harvem, siis oli see liik paljudele vaatlejatele uus ja linde käis vaatamas palju lindureid. Űllatavalt leiti linde veel juurde ja 11.09 oli samas kohas juba 7 isendit. Viimane kord kui Eestis kohati korraga üle kahe morneli oli 1977. a. kevadel, ka siis nähti 5-isendilist salka. Sõrve staiarid vaatlesid sel sügisel kokku 3 morneli, eelnevalt on kohatud maksimaalselt 1 isend sügise jooksul.
16.09 Hiiumaal Orjakus leitud punanokk-vart (Netta rufina) oli taas läänemaalaste töö.
26.09 Kabli linnujaamas püütud vöötkakk (Surnia ulula) on esimene Eestis rõngastatud isend ja erakordselt varane selle liigi vaatlus.

Oktoober-Detsember
Tüüpilisi sügisrariteete, niidukiure ja lehelinde, oli väga vähe. Niidukiure (Anthus ricardi) vaadeldi vaid 2, vööt-lehelindu (Phylloscopus inornatus) ja kuld-lehelindu (Phylloscopus proregulus) nähti vaid korra.
Juuli lõpust kuni septembri lõpuni Sõrve majaka lähistel viibinud tuttlõoke (Galerida cristata) poseeris kümnetele vaatlejatele.
Aivari rarisoolole pani ilusa punkti Haapsalust 13.10 leitud roosakajakas (Rhodostethia rosea) – see oli neljas vaatlus Eestis ja tegemist on üliharuldase liigiga.
29.10 Loode majaka juurest leitud isane kõrbe-kivitäks (Oenanthe deserti) oli Eesti neljas ja Sõrve teine vaatlus. Lind püsis kohal terve nädala ja mitmed vaatlejad käisid lindu Saaremaal bongamas.
13.11 Pärnumaal Piirumis leitud suur-turteltuvi (Streptopelia orientalis meena) oli taas uus liik Eestile ja ühtlasi leidis Aivo oma kodumaakonnale teise uue liigi sel aastal. Lind püsis kohal vähemalt viis päeva, toitudes maantee servas suurest liiklusest hoolimata.
Merisk (Haematopus ostralegus) üllatas taas detsembris kui Pärnumaal vaadeldi ühte hilist isendit kahes erinevas paigas (Eesti teine ja kolmas talvine vaatlus).
Sügistalvel Saaremaal vaadeldud randkiur (Anthus petrosus), väike-lehelind (Phylloscopus collibyta), rüüt (Pluvialis apricaria) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) on samuti harvaesinevad hilinejad nagu ka Võistes vaadeldud suur-laukhani (Anser albifrons).
23.12 Hiiumaal Kärdlas kohatud vaenukägu (Upupa epops) on kindlasti üks viimaste aastate huvitavaim talilinnu vaatlus.
Aasta viimane päev tõi pommuudise kui Saaremaal Rahustes vaadeldi Eesti esimest stepilõokest (Melanocorypha calandra). Järgneval päeval samast kohast leitud Eesti neljas välja- väikelõoke (Calandrella brachydactyla) on aga Eesti rari-ajaloos uus tase. Sarnaseid juhtumeid, kus kaks suurharuldust koos esinevad, on isegi naaberriikides olnud vaid üksikuid. Näiteks Soomes on leitud kord samalt põllult pääsujooksur ja nõlva-stepilõoke, ning ühel korral on leitud seltsivad kõnnu- ja stepi-pääsujooksur.

Pesitsejad
Haruldastest pesitsejatest leiti mitmeid väike-käosulaseid (Hippolais caligata) ja Kuressaare kaelus-kärbsenäpid (Ficedula albicollis) tulid taas endisele pesitsuspaigale tagasi.
Lääne-Virumaal pesitses õnnestunult vaenukägu (Upupa epops). Viimased teadaolevad vaenukäo pesaleiud Eestist pärinevad aastatest 1989 (Viljandimaa) ja 1986 (Kihnu).
Tamme-kirjurähn (Dendrocopus medius) jätkab endiselt oma vallutusretke ja pesitsuaegseid vaatluseid tuli palju. Ka hilissuviseid väikepütte (Tachybaptus ruficollis) nähti palju (Orjakus kuni 7 isendit korraga!) ja arvatavasti oli neid Eestis sel aastal suhteliselt palju pesitsemas. Liik on raskesti vaadeldav ja ilmutab end paremini pesitsuse lõpuperioodil mil pesitsuse tõestamine raske.
Pesitsuskahtlusi oli ka juuni alguses kohatud punakael-lagle (Branta ruficollis) puhul. Tegemist oli esimese suvise punakael-lagle vaatlusega Eestis ja oletada võib, et tegemist oli puuripõgenikuga.
Kakuaasta oli kehvapoolne ja ka päevaröövlinde oli suhteliselt vähe.

Ränded
24.07 Sõrves loendatud 34 000 piiritaja (Apus apus) massränne oli rändefanaatikutele aasta parim elamus. Kuid enamike liikide sügisränne oli viimaste aastate kesiseim – ei olnud massilist vintide liikumist ja röövlinde oli väga vähe. Vaid hanede sügisränne oli intensiivne. Kuna enamik hanesid läks tõenäoliselt Ida-Eesti kaudu, kus vaatlejaid on vähe, siis suuri numbreid ei loendatud.

Rallid
27.05 tehti 24 tunni linnuvaatluses uus Eesti rekord, mis on nüüd 194 liiki. Hea meel oli näha Estonian Openil osalenud uusi Eesti meeskondi ja ralli võideti kohalike lindurite heameeleks Eesti rühma poolt. Samuti bongamisüritustel oli näha rohkem inimesi kui kunagi varem ja Eesti birdingu-maastik on uut verd ja hoogu saanud.

Naaberriigid
Soome linnunimestik pikenes sel aastal 2 liigiga – siberi rüdi (Calidris subminuta) ja vahemere kajakas (Larus audouinii). Muudest suurharuldustest vaadeldi 2007. a. Soome teist harakkägu (Clamator glandarius), kolmandat nõlvatsiitsitajat (Emberiza caesia) ja teist stepipistrikku (Falco cherrug). Lisaks tehti 2007. a. uus Soome aastarekord – Eero Niinikoski vaatles aasta jooksul 314 liiki ja lõi vana rekordi ühe liigiga.

Lätlased said liigilisana kõrbetülli (Charadrius leschenaultii). Samuti tõestati kaelustäksi (Saxicola torquatus rubicola) esmakordne pesitsemine Lätis. Hea aasta oli ka harksaba-kajakal (Larus sabini), keda Lätis nähti 1 ja Leedus 2 isendit.

Rootslaste suurimaks linnuuudiseks oli salealbatrossi (Thalassarche chlororhynchos) kohtamine. Tegemist oli 5. vaatlusega Lääne-Palearktises ja arvatavasti sama isendit vaadeldi ka Inglismaal ja Norras.

Koostaja: Uku