Kevadiste luha-sinirindade sulestiku varieeruvusest

U.Paal

Sinirind (Luscinia svecica) esineb Eestis kahe alamliigina. Tundra-sinirind (L. s. svecica) on meil vähearvukas läbirändaja ja luha-sinirind (L.s. cyanecula) järjest haruldasemaks jäänud pesitseja. Kevadiste isaslindude eristamine peaks populaarsete linnumäärajate põhjal lihtne olema – tundra-sinirinnal on rinnal punane täpp ja luha-sinirinnal on see valge (või osadel isenditel puudub). Sügiseste isendite eristamine on keerukam ja sageli võimatu. Emas-ja noorlinde pole alamliigini võimalik määrata. Kahjuks on ka kevadiste isaslindude määramise teema ülelihtsustatud ja alljärgnev info illustreerib taas, et lindude määramisel vaid määrajatarkusest ei piisa.

2012. a kevadel oli rõõmustav kuulda, et Tartumaalt leiti vähemalt 3 laulvat luha-sinirinda. Käisin ka ise Raadil laulvat isendit vaatamas ja märkasin hämmastuseks, et linnu rinnatäpp ei olnud mitte valge (nagu klassikalisel isasel luha-sinirinnal peaks olema), vaid punane. Sellised ebatüüpilised luha-sinirinnad on Lääne-Euroopa linnuvaatlejatele juba pikemat aega peavalu valmistanud. Teemast on pikemalt kirjutatud Birding Worldis 23:7, kus analüüsitakse Hollandis vaadeldud punasetäpiliste luha-sinirindade vaatlusi.

Otsustasime Margus Otsaga, et korralikuks dokumentatsiooniks oleks hea selline isend kinni püüda. 22. juunil tegimegi püüdmisoperatsiooni ja üllatuseks saime samast kohast püütud kaks isaslindu – mõlemad ebatüüpilise rinnatäpiga.

Esimesel isendil oli valge täpp peaaegu olematu ja näha oli vaid paari ruutmillimeetri suurune ala. Käes vaadeldes olid rinnaala sulestikus siiski valged suletüvikud kenasti näha. Selliseid “ilma täpita” luha-sinirindasid esineb regulaarselt ja nende vaatlemisel tuleb tähelepanu pöörata just suletüvikutele, kui rinnaala suled on lauldes või tuulest räsituna näha.

Teine lind oli huvipakkuvam punasetäpiline isend, keda eelnevatel päevadel olin näinud. Ka sellel isendil oli käes uurides kurgu keskel rinnasulgede valged tüvikud näha ja suletippude punakas tooni ulatus vaid paar millimeetrit. Lisaks on tüüpilisel tundra-sinirinnal rinnatäpi punase toon sügavam ja täpp on laiem. Tundra-sinirinnal on rinnatäpi sulgede tüvikud hallid, mitte valged ja sulgede tipud 5-6 millimeetri ulatuses punased. Seega on Raadi linnu puhul eeldatavasti tegemist luha-sinirinnaga. Sügiseti on punane toon isaste luha-sinirindade rinnatäpis tavaline nähtus ja võib oletada, et osadel isenditel jääb rinnaala sulestik pesitsuseelses sulgimises vahetumata (kuigi antud isendil on ilmselt tegemist uute sulgedega). Teadaolevalt on see esimene kinnipüütud punasetäpiline luha-sinirind Euroopas. Ka luha-ja tundra-sinirinna hübriidi võimalust võib oletada, kuigi geneetiliselt nii lähedaste alamliikide puhul on selle tõestamine raske.

Võib väita, et ilma rinnatäpita või valge rinnatäpiga kevadise isase sinirinna võib Eestis luha-sinirinnaks määrata. Punasetäpiliste isenditega tasub ettevaatlikum olla. Igal juhul tasub laulvatele sinirindadele tähelepanu pöörata, selgitamaks, kui levinud on meil sellised punatäpilised luha-sinirinnad.