Rariliin

Rariliin on harulduste ja eksikülaliste kohtamise teadete ning muude põnevate linnuvaatluste (massränded, haruldased talvitajad jms) lühisõnumite teel edastamine mobiilirakenduse Telegram kaudu.

Rariliiniga saavad liituda ning sõnumeid saata kõik MTÜ Estbirding liikmed. Liikmeks astumiseks täida avaldus.

Rariliinile võib saata vaid Rariliini reeglite lisas toodud linnuliikide kohtamise teateid
( vt lisa Rariliini liigid.xls ). Muude teadete jaoks ning omavaheliseks suhtluseks on Estbirdingu meililist ja FB grupp.

Rariliinile edastatavas teates tuleb välja tuua: kohatud linnuliigi nimi (6-täheline kood), isendite arv, vanus, sugu, linnu tegevus, täpne vaatluskoht, aeg (kindlasti kellaaeg, hilisemal teatamisel ka kuupäev). Kui lindu saadi pildistada või filmida, siis võib ka selle teates ära tuua.

Sõnumite näited:
1) GAVADA 1 ad kell 9:15 P66saspeal rändel NE
Antud juhul on tegemist kõigile tuntud kohaga ja rändava linnuga, keda bongata on võimatu, mille tõttu asukohta täpsustada ei ole vaja. NB! Ruumi kokkuhoiu mõttes võiks kasutada üldtuntud lühendeid, näiteks: rändel = r, paikne = p, 1 vanalind = 1’’, 1 noorlind = 1’, 1 isaslind 1/ , 1 emaslind /1 jne. Samas on ka 140 tähemärki päris suur maht, mille tõttu võiks pigem pikemalt kui liiga lühidalt vaatlust edastada.
2) CALACU 1 Haversi rannas sügaval j6e suudmes kahlajaparves adrul toitumas kell 10 (video)
Kuna tegemist on paikse linnuga, keda bongarid koheselt otsima tulevad, siis vaja lisada täpne vaatluskoht ja linnu tegevus.
3) ANSCAE 1 (tume vorm) suures BRALEU parves 02.05. kell 17 Matsalu m6isast idas p6llul toitumas JSmith
Antud juhul leidis linnu keegi inglasest linnuturist John Smith, kelle nimi on sõnumis ka ära toodud. Sõnumi saatja nimi lisatakse teatele automaatselt. Kuna info jõudis Eesti linnuvaatlejateni mitu päeva hiljem, siis on ka kuupäev ära toodud.
4) GALCRI 1 Harilaiul Kiipsaare majaka juures luitel paigal kell 12:15-16:00 (foto)
Juhtumisi oli vaatleja sellises kohas, kus tal polnud telefon levis (või oli aku tühi) ja sõnum edastati alles hilja õhtul. Sellisel juhul tuleb sõnumis kindlasti kogu ajavahemik ära näidata.

NB! Sõnumi saabudes tuleb operatiivset lisainfot küsida otse vaatlejalt (nimi lisatud sõnumile automaatselt), aga mitte Rariliini kaudu. Kui keegi peaks juhtumisi Rariliini kaudu tulnud teatele vastuse saatma, siis see sõnum läheb automaatselt kõigile Rariliiniga liitunutele.

Harulduse leidmisel tuleb üldjuhul (erandid vt allpool) teade Rariliini kaudu edastada võimalikult kiiresti. Kui ollakse üksi vaatlemas ja linnu „kontrolli all hoidmiseks“ tuleb kogu aeg nt toruga lindu jälgida ja endal pole võimalik sõnumit telefoni toksida, siis tuleb mõnele teisele Estbirdingu liikmele helistada ja paluda tal sõnum edastada.

Kui vaatleja pole määrangus kindel, siis tuleks nt mõne Estbirdingu juhatuse liikmega nõu pidada. Vajadusel tuleb sõnum siiski edastada, aga määrangu ebakindlusest peab sõnumis märge olema. Näiteks:
V6imalik ANACAR kell 22:00 Pulgoja torni juures koos teiste partidega roo vahel ujumas.
Antud näite puhul leiti lind viimases õhtuvalguses, aga kadus roostikku enne, kui määrang sai kinnitatud. Teade edastati Rariliini kaudu, sest varahommikul on mingi tõenäosusega võimalik lind uuesti üles leida ja määrang kinnitada.

I-kategooria kaitsealuste liikide (nt habekakk, kassikakk) teateid Rariliini kaudu ei edastata. Madukotka puhul võib edastada vaid selgelt rändel olevate isendite teateid (nt ülelennul Sõrve säärel), pesitsusajal pesitsemiseks sobivas elupaigas territoriaalsete isendite teateid Rariliini kaudu aga ei edastata. Madukotka vaatluse info edastatakse koheselt vaid linnuharulduste komisjonile, kes omakorda edastab info antud liikidega tegelevatele ekspertidele. Vajadusel pea sõnumi edastamisel eelnevalt nõu Estbirdingu juhatusega.

Harulduste pesitsusteateid üldjuhul Rariliini kaudu ei edastata. Kui pesitsevaid linde saab neid häirimata vaadelda (nt Kuressaare kaelus-kärbsenäpid), siis võib teate siiski ka Rariliini kaudu edastada. Pesitsusteadete avalikustamisel tuleks Estbirdingu juhatusega nõu pidada ja koheselt teade edastada vaid linnuharulduste komisjonile (kui tegemist HK liigiga).

Kui haruldus jääb pikaks ajaks ühte kohta paigale, siis „tavalisemate“ harulduste (nt valgetiib-viires, väikehuik) puhul kordusteateid Rariliini kaudu üldjuhul ei edastata, vaid uuem info edastatakse meililisti estbirding@lists.ut.ee kaudu.

Väga kõvade harulduste (nt sini-rägapart, älverüdi) puhul edastatakse Rariliini kaudu ka kordusteateid (nt kui lind kaob, leitakse uuesti, vahetab asukohta, jääb paigale ööbima), aga sõnumite saatmisse tuleb suhtuda terve mõistusega.

Kui haruldus leitakse suletud alalt (nt talu hoovist või tehase territooriumilt), siis tuleb sellest ka edastatud teates teada anda. Võimalusel korraldatakse maaomaniku või territooriumi valdaja loal organiseeritud bongamine.

Sõnumi edastamisel peab vaatleja arvestama asjaoluga, et mõnda väga haruldast eksikülalist võib suur hulk linnuvaatlejaid bongama tulla. Seetõttu tuleb maaomanikke asjast teavitada. Pole just meeldiv kogemus, kui varahommikul suur hulk bongareid kusagil küla vahel ringi trambib, kõik koerad ärevile ajab ja kogu küla üles ehmatab. Vajadusel aitab bongarite liikumist ohjata Estbirdingu juhatus.

Estbirdingu liige peab oma HK liikide vaatlused HK-le esitama hiljemalt jooksva aasta lõpuks (detsembri vaatlused saavad 10 päeva pikendust). Kui ei esitata, siis lülitatakse selle liikme telefon alates 1. jaanuarist kuni vaatluse HK-le esitamiseni Rariliinist välja.