Tamme-kirjurähn (Dendrocopos medius) - teemalind 2019

Tamme-kirjurähn on Eestisse hiljuti levinud linnuliik, kelle edasine käekäik pakub meile huvi, kuid tema vähene arvukus ja spetsiifiline elupaigaeelistus teevad ta jälgimise muude kaardistuste raames keerukaks. Õnneks on see rähniliik kevadel häälekas ja oma elupaigast lihtsalt leitav ning sellistes kohtades on reeglina ka lihtne ligipääs. Tamme-kirjurähne saab kaardistada lihtsa metoodikaga ja osaleda võib iga linnuvaatleja. Loomulikult arvestame ka kõiki juhuvaatlusi, mis andmebaasi laekuvad. Lisaks võiksime sama operatsiooni käigus saada infot teiste kaitsealuste liikide kohta (valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, väike-kirjurähn jne).

Metoodika ja andmete esitamine

Selleks, et saada teada senine elupaikade hõivatus, oleks hea üle kontrollida kõik seni teadaolevad leiukohad ning lisaks otsida liiki kaardistamata aladelt. Seni on PlutoF andmebaasis (seisuga 01-2019) üle 1700 tamme-kirjurähni vaatluse ca 400 erinevast paigast. Uute alade valikul võiks eelistada parke ja kalmistuid, kuid liik võib elutseda erinevat tüüpi lehtpuistutes – vanadest taluaedadest kuni vääriselupaikadeni. Seega vaatlejail tasub usaldada oma enda sisetunnet ja improviseerida.

Tamme-kirjurähni leiukohtade kaart PlutoF andmebaasis seisuga 01-2019.

Tamme-kirjurähni elupaikade kaardistus võiks toimuda märtsi kahel esimesel nädalal, kuid arvestame ka hiljem tehtud vaatlusi. Märtsi alguses on muid seiretöid vaatlejail vähe ja rähnidel on laul lahti. Samuti võib liigi otsimisega tegeleda pärast muid hommikusi välitöid. Selleks, et vaatlejad oleksid võimalikult hajutatud, tasub linnuvaatlejail oma kodukandi kolleegidega alade katmist koos planeerida. Lisatud leiukohtade fail annab aimu, kuhu jõupingutused suunata.

Tamme-kirjurähni otsimisretkel tuleks PlutoF andmebaasi kirja panna kõik kohatud linnuliigid (täisnimekiri), lisades täpse kellaaja-vahemiku, võimalusel vaatlustele ka pesitsuskoodid. Esimesed 5 minutit võiks alal liikuda vaadeldes-kuulates, seejärel kasutada ühe minuti jooksul peibutust, kui tamme-kirjurähn spontaanselt ei häälitse/end ei näita. Peibutuse kasutamine kiirendab alade kontrolli protsessi ja lisaks võib ärgitada ka teisi rähniliike vastama. Lihtsaimad vahendid peibutuse mängitamiseks on mobiiltelefon või siis ka automakk, kui ala kõrvale parkida saab. Pärast peibutust võiks oodata veel 5 minutit, kuid vaatlemisega võib tegeleda ka kauem. Suurema ala puhul tuleks sama protseduuri kasutada uuesti, et ala saaks vaatlusega kaetud (ca 300 m vahemaa). Kirja tuleks panna ka 0-tulemus (kui tamme-kirjurähni ei leitud). Selleks, et saaksime juhuvaatlusi metoodilistest tamme-kirjurähni otsingutest eristada, tuleks märkuste lahtrisse tamme-kirjurähni kirje järele panna tähis TK. Lisaks peaks märkustesse kirja panema ka selle, kas lind leiti spontaanselt või pärast peibutamist (näide: ”TK vastab peibutusele”). Peibutamiseks tuleks kasutada lisatud faili (seda nii metoodika ühtlustamiseks kui ka autoriõigusest lähtuvalt).

Tulemused

Sellise kaardistuse tulemusel võiksime parandada meie teadmisi tamme-kirjurähni leviku ja arvukuse hetkeseisu, elupaigavaliku ja temaga elupaika jagavate liikide kohta. Eesmärgiks on laekunud tamme-kirjurähnide vaatlusinfo kokku kogumine ja avaldamine kokkuvõtvas artiklis.

koordinaator,
Uku Paal

Tamme-kirjurähnide leiukohad (xls fail)

Tamme-kirjurähni hääl (mp3 fail)

Näide vaatlustulemuste esitamisest PlutoF andmebaasis.